Millist tahvelarvutit osta?

Android versus apple iOS

Siit leiate vastuseid küsimustele:

Kuidas valida tahvelarvutit?
Miks vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu?
Milline tahvelarvuti sobib lapsele?
Milline on hea tahvelarvuti?

1. Ekraan!!!

Kahtlemata kõige tähtsam komponent ühe tahvelarvuti juures on ekraan. Loeb nii selle suurus kui ekraani resolutsioon. Valdavalt saab tahvlid jagada kahte kategooriasse – ~10 tollised ja 7/8 tollise (diagonaal) ekraaniga tahvelarvutid. Mina ise kasutan 7” Asus Nexus 7 (2013) mudelit. Üldjoontes on see piisavalt suur igapäevasteks asjadeks ning peaaegu mahub ka tasku. Kui mul oleks aga suurem telefon (hetkel 4,5”) siis poleks 7” tahvlil enam suurt mõtet. Uuemad telefonid on keskmiselt 5,2” ning see erinevus 5,2 ja 7 tolli vahel ei õigusta enam tahvli olemasolu. Siis peaks pigem olema juab 10.1” tahvel. Aastaid ajas ka Apple seda rida, et ei ole mõtet teha väiksemat tahvlit kui 10”, kuid turg võttis oma suuna ning nüüd on iPad mini 3 7.9” ekraaniga.

Ütlemata tähtis nende ekraanide puhul on resolutsioon. Kui olete kord näinud Full HD resolutsiooniga 7” tabletit, siis ei ole enam isu tagasi minna kehvema ja teralise pildi peale. iPadi retina ekraan toob eelnimetatud iPad mini 3 puhul 326 pikslit tolli kohta ning näiteks HTC Nexus 9 281 pikslit tolli kohta. Teiselt poolt on siiani paljud kaasaegsed tahvlid, mis 10.1” ekraani juures pakuvad vaid 1280×800 resolutsiooni, mis teeb 149 pikslit tolli kohta. Kahekordne vahe on kaugelt näha! Eelistage suuremat resolutsiooni!

2. Aku mahutavus

Suurim boonus tahvelarvutitel näiteks sülearvutite ees on aku kestvus. See on ka üks põhjusi, miks ma oma sülearvutist loobuda otsustasin. Kui filmi vaadates sai mu sülearvuti aku harilikult 2 tunniga otsa ning n-ö lihtsalt seistes kannatas 4 tundi, siis tahvelarvutil pole 8 tundi tööaega täiesti normaalne. Lihtsalt seistes kannatab ta ka 4 päeva. Märkimisväärne vahe.
Kuid loomulikult on erinevatel tahvelarvutitel ka erinevad akud. Üldjoontes võiks arvata, et suuremale tahvlile mahub sisse ka suurem aku ning see on ka õige, aga see ei tähenda automaatselt pikemat kasutusaega, sest suurem ekraan võtab ka märgatavalt rohkem energiat!

3. Apple iOS vs Google Android

Järgmine valik tuleb teha operatsioonisüsteemi suhtes. Kas minna pigem brändi ja lihtsuse (intuitiivsuse) suunas või Google teenuste ja suurte valikute suunas. Üldjoontes otsustatakse pigem selle alusel, mis marki nutitelefon teil juba taskus on. Kui iPhone, siis pole pääsu ka iPad’ist.
Nagu öeldud, kasutan ise Androidi baasil tahvelarvutit ning kuna olen aktiivselt ühendatud ka Gmaili ja Google Mapsi ning muude Google teenustega, siis ei näe põhjust iPadi ostuks. Eriti arvestades seda, et üldjuhul on Apple tooted ikkagi pigem kallimad võrreldes teiste brändidega.

Igapäevases kasutuses näen loomulikult iPadi võlu – kõik töötab nii, nagu peab. Androidil ikka juhtub seda vahest, et süsteem teeb arvamatuid asju. Teiseks on suurte modifitseerimisvõimalustega Android ka keerukam seadistada. Kui tahate kergemalt ja lihtsamalt (mitte soodsamalt) läbi saada, siis valige iOS (iPad).android_versus_apple_2

Mõlemale platvormile ehk operatsioonisüsteemile on saadaval mõõtmatu hulk rakendusi. Apple App-store ja Google Play. Erinevus on valdavalt kahes aspektis: 1) Appstore’ist leiad ainult Apple poolt kinnitatud ja kontrollitud äppe. Google Play poest leiad ka n-ö kolmandate osapoolte potentsiaalselt kahjulikke rakendusi. 2) Appstore’is on rakendused harilikult natuke kallimad aga ka paremini kohandatud iPadile. Google Play poest saad tihtipeale rakenduse, mis on mõeldud mobiilile kuid tahvlil esineb väljavenitatud kujul, et kogu ekraan ära täita.

4. Riistvara

Kui riistvara poolest juba ekraanist ja akust rääkisime, siis muud omadused saab kokku võtta ühe punkti all. Nagu IT toodete puhul ikka peab rääkima protsessorist, RAMist, sisemälust, ühenduvusest ja kaameratest.

Protsessor – võiks olla 4 tuumaline ehk Quad-core. Mida suurem on taktsagedus ehk GHz, seda parem. Odavamad tahvlid on dual-core ehk kahetuumalise protsessoriga, kuid see otseselt ei tähenda, et nad 2x kehvemad oleks kui neljatuumalised.

RAM – kindlasti peaks olema ühel normaalsel tahvlil 1 GB RAMi. Jällegi – kõige uuematel ja kallimatel on 3GB.

Sisemälu – on vajalik operatsioonisüsteemi ning kõikide teie failide, fotode, muusika jms hoidmiseks. Paljudel tahvelarvutitel on võimalik ka mälukaardiga mälumahtu suurendada, kuid selle peate enne ostu kindlaks tegema. iPad’i mälu pole võimalik mälukaartidega suurendada. Neid müüakse konkreetse, juba sisseehitatud mälumahuga, näiteks 16, 64 või 128 GB. Seejuures võib 16 GB versioon väga kiiresti n-ö väikseks jääda.

Ühenduvus – peamine erinevus on siinkohal see, et kas tahvel toetab 3G/4G ühendust ehk siis, et kas talle saab sisestada mobiilioperaatori SIM kaardi. Selle SIM kaardiga saab ühenduda mobiilsidevõrkudesse täpselt seal, kus te parasjagu olete. Kui levi on!
Alternatiiv sellele on ainult WiFi võrkudesse ühenduv seade. 3G/4G seadmetel on samuti WiFi võimekus olemas.
Minu soovitus siinkohal oleks läbi mõelda tahvli kasutus. Kui te olete oma nutitelefoniga mobiilse interneti kasutaja, siis saate soovi korral kasutada nutitelefoni ka WiFi pääsupunkti loomiseks, mis võimaldab ka tavalisel, ainult WiFi ühenduvusega tahvelarvutil internetti ühenduda. Seega poleks teil otsest vajadust järjekordse mobiilside lepingu järele.
Kui aga peate väga tähtsaks seda, et tahvel on pidevalt 4G võrku ühendatud, siis pole muud valikut kui võtta 3G/4G võimekusega tahvelarvuti.

Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks

Natuke peaks selgitama ka tahvli küljes olevaid ühendusi. Suuremal osal tahvelarvutitel on olemas Bluetooth ühenduse võimekus.
Androidi tahvlitel on tavaliselt laadimise auguks micro-USB. Sellega saab tahvlit nii laadida kui ka arvutiga ühendada. Sel viisil saab ühendada ka mälupulga või välise kõvaketta või ka spetsiaalse ülemineku abil HDMI väljundi, millega edastada oma tahvli pilti telerisse, monitori või projektorisse.

iPadil on kasutusel Lightning port, millega toimub nii laadimine kui ühendumine kõikvõimalike lisaseadmetega. Tihtipeale on vajalikud adapterid. Karbis kaasas on Lightning ühenduse üleminek USB 2.0 kaablile. Enne 2014. aastat oli kasutusel 30 pinnine ühenduspistik.

Kaamerad – tänapäevastel tahvelarvutitel on kaks kaamerat. Üks, mis vaatab kasutaja poole ehk paikneb ekraaniga samal küljel ning teine, mis on tahvli tagaküljel. Harilikult on parem kaamera see, mis paikneb tagaküljel, kuigi see tendents on pigem muutumas. Tagaküljel asub kaamera on, nagu ikka, tavapäraseks pildistamiseks. Eesmisel küljel asetsev aga enda pildistamiseks või videokõnede pidamiseks. Just selfide tegemise vaimus on nii telefonide kui tahvelarvutite eesmised kaamerad teinud läbi arengu.
Tahvelarvutite ostmise eel tehke kindlasti selgeks, kas teie soovitud tahvlil on olemas ka teie poole vaatav kaamera, sest harilikult on see kaamera auk märkimisväärselt vähem näha.

5. Milleks siis vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu? Mina leidsin, et mu sülearvuti veedab valdavalt aega aknalaua peal ning kuna kodus olles on mul ka suur lauaarvuti, kus suurem ekraan ja mida parem kasutada on, siis sülearvutit kasutasin ainult siis, kui pikemaks ajaks kodust ära läksin. Aga kaasa võtmiseks on ju palju mugavam omada tahvelarvutit, mis on mõõtmetelt väiksem, aga ekraan tihtipeale isegi parem, kui sülearvutitel. Samuti on filmide vaatamiseks, veebi brausimiseks, meilide lugemiseks ning ajaviite mängude mängimiseks tahvelarvuti samuti väga mugav ja kohati mugavamgi kui sülearvuti. Filmi vaatamine bussis või rongis on tohutult mugavam kui sülearvutiga. Pole klappi, mida peab avama jne. Märgin ka ära, et mul oli isegi väike – kõigest 12,1” ekraaniga sülearvuti.
Kui teil on palju trükkimist on sülearvutil, siis pole tahvelarvuti väga mugav, kuid kõige muu jaoks julgen soovitada tahvlit.

6. Milline tahvelarvuti osta lapsele? Üldjoontes kehtib ikkagi kogu ülal kirjutatud jutt. Samas lastele tahvli ostmisel peaks väga täpselt tähelepanu pöörama hinnalipikule, sest tihti ei pea elektroonika lastele vastu. Väga levinud on praktika osta KÕIGE odavam tahvelarvuti, mis on võimalik kätte saada. Sellega ma päris nõus olla ei saa. Kõige odavamad on ka kõige kehvemad. Hetkel tuleks alustada umbes 100€ juurest. Selle eest on võimalik saada juba normaalse protsessoriga (nelja tuumaga) tahvelarvuti, mis ei jää koheselt toppama ja võimaldab ka mõne ilusama mängu ära mängida. Soovitada julgeksin näiteks seda: link. Selle mudeli puhul pole ekraan muidugi suurem asi, aga lastele esimeseks tahvelarvutiks, millega aegajalt ka midagi hariduslikku teha on see vägagi sobiv.Tahvelarvuti lapse käes

Loodan, et saite vastuseid mõnele küsimusele, mis teil tekkinud on. Kui soovite veel midagi täpsustada, siis kirjutage kommentaaridesse.

Kuidas valida endale parimat sülearvutit?

Üritan siinkohal anda kiire ja ülevaatliku juhendi selleks, millele mõelda kui tahate osta uut sülearvutit? Loomulikult on teemast võimalik kirjutada raamatuid, aga alustuseks sobib ehk seegi. Väidaksin, et sülearvutid on töö tegemisel palju levinumad kui lauaarvutid. Eriti ametikohtadel, kus on aeg-ajalt vaja arvuti kaasa võtta. Võimekus just tavaliseks tekstitöötluseks ja veebilehitsejaks on täiesti küllaldane ka sülearvutite puhul. Ja kui paljud inimesed siis tegelikult oma arvutit rohkemaks kasutavad?

Millist sülearvutit osta? Valikus on väga suure hinnaerinevusega ning pealtnäha väga sarnaseid laptop’e. Soodne sülearvuti algab umbes 250€ juurest ning mänguri sülearvuti võib vabalt maksta ka 2000€. Kuidas siis valida sobiv sülearvuti?

Sülearvuti omadused, millest kindlasti rääkima peaks on: 1) ekraan; 2) protsessor ja RAM; 3) kõvaketas või SSD; 4) klaviatuur ja puuteplaat; 5) muud omadused.

1) Sülearvuti ekraan

Sülearvuti ekraan on tähtis. Esiteks peaks ta olema võimalikult kõrge resolutsiooniga selleks, et nähtav pilt oleks terav ning töölauale mahuks piisavalt ikoone. Mida madalam resolutsioon, seda vähem mahub harilikult ka igasugu faile, otseteid jms. Ekraani puhul tuleks silmas pidada ka maksimaalset heledust – madala heledusega ekraan võib jääda liiga tuhmiks juhuks kui näiteks päike ekraani peale paistab, sest siis pole sealt midagi näha. Ekraanid saab üldjoontes jagada kaheks – läikivad ja mattid ekraanid. Läikiv sülearvuti ekraan on harilikult parema ja täpsema värviedastusega ning ideaalsetes tingimustes näeb parem välja. Kahjuks aga on ideaalseid tingimusi harva ning siinkohal tulebki mati ekraan eelised. Matt ekraan ei peegelda valguse peale paistmisel ja laseb erinevates tingimustes paremini tööd teha, kuid samas on sellelt kuvatud pilt hajusam ning vähem täpne võrreldes teist tüüpi ekraaniga. Mina ise eelistan kindlasti matte ekraane. Ekraani suurust valides peab arvestama ka seda, et üldjoontes on suurema ekraaniga arvutid ka raskemad arvutid. Aga osaliselt on just mobiilsus see, milleks sülearvuti ostetakse, seega ei tohiks see konti murdev olla. Samas kui ostate sülearvuti, mis niikuinii valdavalt laua peal seisab, siis on suurema ekraani taga loomulikult mugavam tööd teha. Peate ise hindama oma arvuti tõenäoliselt kasutust ning sellest lähtuvalt ka otsuse tegema.

2) Protsessor ja RAM

Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.
Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.

Protsessorid ja mälud on ka tähtsad, aga mitte kaugeltki nii tähtsad kui mõned aastad tagasi. Pigem on liigutud piisavalt võimsate protsessorite poole, mis saavad hakkama tavaliste ülesannetega – sellised protsessorid on ka kõige odavamates sülerites. Loomulikult ei jooksuta selline odav masin erinevaid CAD programme ning ka pildi- ja videotöötlus ei tule selle peal hästi välja. Kuna aga tavalise inimese arvutikasutus sisaldab endas valdavalt veebilehitseja kasutust ning aeg ajalt ka videote/fotode vaatamist, siis sellega ei tohiks ükski raal enam hätta jääda. Parim sülearvuti mängimiseks on loomulikult kõige võimsama protsessoriga! Samas peab rõhutama, et protsessor on arvuti süda! Kuid tõenäoliselt ka kõige kallim üksik-komponent, seega väga hea protsessoriga arvuti maksab ka väga palju. Eelistada tasub alati uuemate generatsioonide protsessoreid – Intel Core protsessoritel näitab esimene number nende generatsiooni, mida suurem number, seda uuem. Hetkel on uusimad 5. generatsiooni omad. Samuti ei tohiks protsessori valimisel lähtuda vaid tuumade arvust või taktkiirusest – mina kasutan Passmark lehte, kus saab erinevaid protsessoreid võrrelda (link). Erinevad protsessori tüübid on parem lahti kirjutada mõnes teises ja põhjalikumas artiklis, kuid RAM ehk mälu ehk muutmälu kohta võib ühiselt öelda – mida rohkem, seda parem (vähemalt 4GB peaks ikka olema).

3) Kõvaketas ja SSD

Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) ja SSD (Solid State Drive) on võhiku jaoks sama asi ja sisuliselt ta sama rolli ka täidab. Ometi on neil märkimisväärseid erinevusi ka peale lühendi. Üldjoontes on HDD – ehk siis klassikaline kõvaketas – andmemahuti, kus on liikuvad osad ja mis seega ka häälitseb ning on õrn, kuid harilikult mahutab rohkem andmeid sama raha eest võrreldes SSDga. SSD on rohkem sarnane mälupulgale. Põrutuskindel, puuduvad liikuvad osad, vaikne. Peale selle on SSD ka märkimisväärselt kiirem ehk siis andmevood saavad kiiremini kirjutatud ja loetud võrreldes HDD’ga. Sellegi poolest on HDD ehk kõvaketas eelistatud just nende poolt, kellel on palju andmeid vaja hoida oma sülearvutis. Näiteks meeldivad teile filmid ja muusika – peamine koht, kus nad endale kodu leiavad on kõvaketas. Kui SSD’d on harilikult umbes 128 kuni 500 GB, siis normaalsed kõvakettad 500 kuni 1000 GB. Kahekordne mahu vahe võib mõne inimese juba mõtlema panna! Kui otsite võimalikult soodsat ja suure mahutavusega sülearvutit, siis pole SSD praeguste hindade juures veel teie jaoks. Kui aga soovite head ja kiiret ja ka rohkem põrutuskindlat raali, siis valige kindlasti SSD.

4) Klaviatuur ja puuteplaat Tihtipeale on klaviatuur ja puuteplaat (touchpad) viimased asjad, mida arvuti juures vaadatakse. Ometi puutume me füüsiliselt just nende komponentidega kõige rohkem kokku, oleme arvutiga kontaktis klaviatuuri või puuteplaadi kaudu. Mis siis eristab head ja halba klaviatuuri. Eks valdavalt on see tunnetuse küsimus, aga mõned asjad on kindlad. Hea koostekvaliteet (klahvid püsivad arvuti küljes); klahvi käik on selge (st. saad aru, millal vajutus on tehtud); klaviatuur on õige regiooni oma (olemas on täpitähed ja erimärgid nagu ‘@’ on õiges kohas).

touchpad
Parimateks puuteplaatideks peetakse tihti just Apple toodete omi.

Sülearvuti puuteplaat peaks olema piisavalt suur, et seal saaks lahedalt näpuga ‘ringi sõita’. Klavidega sama lugu – peab saama aru, kui klikk on tehtud. Samuti võiks olla puuteplaadi pind sobiva kattega, et ka natuke niiske sõrm selle peal hästi libiseks jne. Alternatiiv on muidugi see, et ostate sülearvutile lisaks hiire…

5) Muud omadused

Aku – sülearvuti akukestvuses mängivad rolli mitmed asjaolud. Loomulikult see, et kui suur on aku mahutavus ampertundides, kui suur on ekraan, mis heleduse see ekraan töötab, kuid lõppkokkuvõttes see, et mida arvutiga konkreetsel ajahetkel tehakse. Kui jooksutatakse väga ressursimahukaid programme nii, et sülearvuti ventilaator huugab, siis pole ka aku kestvus pikk. Erinevused loomulikult akudel ja arvutitel on – just sülearvutite jaoks on kasutusel ka eriti energiasäästlikud protsessorid, mis mõningal määral pikendavad aku kestvust. Samas pole tihtipeale arvutite juures aga seda välja toodud, et kui kaua aku kestvus siis ikkagi on – seda just seetõttu, et see oleneb liiga palju kasutajast endast.

Veebikaamera ja mikrofon – tänapäeva vist polegi enam arvutit, millel poleks integreeritud veebikaamerat ja mikrofoni. Kvaliteedis küll erinevus on, aga tihtipeale saad sellest aru siis, kui oled mitut arvutit vaheldumisi kasutanud. Küll aga on need kindlasti vajalikud lisandused – Skype ja muud säärased suhtlusprogrammid töötavad kui valatult, kui atribuudid on juba sisse ehitatud.

Turvalisus – sõrmejäljelugeja on hetkeseisuga vist ainult äriklassi Lenovo ja HP arvutitel. Ennustan, et see on tulevikus sülearvutitel n-ö põhivarustuses. Asendab sisselogimisel tüütu salasõna trükkimise ja on igal juhul palju turvalisem. Fujitsu pakub ka uuema ja märkimisväärselt turvalisema lahendusena käelaba veenimustrituvastust (link). Teine turvaelement, mida sülearvutitelt leiab on Kensintoni lukuauk. See võimaldab arvuti lukuga näiteks laua külge aheldada. Tean, et selliseid lahendusi pakuvad klientidele näiteks mõned raamatukogud.

Garantii – tänu Euroopa Liidule on kõikidele uutele toodetele minimaalne pretensioonide esitamise aeg 2 aastat. Samas pakuvad mõned tootjad oma toodetele laiendatud garantiid. Nagu näiteks Dell. Mitte, et ma maailma suurim Delli fänn oleks, kuid minu silmis tõstab see tema väärtust märkimisväärselt. Dell pakub siis oma sülearvutitele 3 aastast garantiid. Kui valite sülearvutit, siis just vastupidavuse ja suutlikkuse poolest tuleks eelistada n-ö äriklassi sülearvuteid (konkreetsed mudelid Lenovo, HP, Dell ja Fujitsu valikust), millest kirjutan täpsemalt mõnes teises artiklis.