Kuidas valida õhupuhastajat?

Peamised kriteeriumid kööki õhupuhastaja valimisel on toote disain, tõmbe võimsus ja kinnituse tüüp. Lisaks toon välja muud omadused ja räägin, milline on õige õhupuhasti filter.

Juttu teeme siis pliidi kohale paigaldatavatest n-ö kubudest, mitte õhupesuritest / ionisaatoritest, õhuniisutajatest ja muust sellisest.

Õhupuhasti disain

Üldjoontes võib õhupuhastajad jagada kahte kategooriasse – seinale ja lakke kinnitatavad. Lisaks on ka tööpinnast välja tõusvad õhupuhastid, kuid need on nišitooted ning hinna poolest sageli kallid. Disaini seisukohast on õhupuhastajaid nii integreeritavaid, kubusid kui saar-tüüpi. Integreeritavad võivad olla nii täis-integreeritud või ka teleskoop lahendusega. Saar-tüüpi õhupuhastid on harilikult lakke kinnitatavad ning seetõttu sobivad hästi köögisaartele. Hea ülevaate erinevat tüüpi õhupuhastajatest saate siit: Õhupuhastite ostujuhis

Lakke kinnitatav õhupuhasti
Eriline õhupuhasti, mis näeb pigem välja nagu diskokera.
Integreeritud õhupuhasti
Täis-integreeritud õhupuhasti, mis ei ole sugugi väljapaistev ega ka välja paistev.

Disaini poolest erinevaid õhupuhastajaid on sama palju kui erinevaid maitseid. Leiab väga tagasihoidlikke ja ka tõelisi disaini-šedöövreid. Erinevaid värve ja kujusid on rohkelt saadaval. Kaubamärkidest soovitaksin vaadata Elica ja Falmec’i poole. Need 2 brändi katavad ära 99% inimeste soovidest.

Õhupuhastaja võimsus

Võimsus ja sellega seonduv müratase on järgmine punkt, mille kallale minna. Võimsuse all peame siinkohal silmas õhupuhasti võimet õhku puhastada. Seda mõõdame kuupmeetrites, mis läbib õhupuhastajat ühe tunni jooksul. Kui kõige odavamad õhupuhastajad on võimelised puhastama umbes 250 õhku tunnis, siis parimad juba 1000 m3/h. Nagu ikka, siis on tootjate vahel veidi erinevusi selle numbrini jõudmises. Ehk siis, on tootjaid, kes arvestavad IEC standardit ja mõõdavad seda tõmbevõimsust meetri pikkuse toru otsast, mis läbib ka 90 kraadist nurka (õige teguviis) ja on tootjaid, kes mõõdavad võimsust otse mootori juurest (mitte-nii-õige teguviis). Kui te näete õhupuhastajat, millel tundub hinnaklassi kohta üllatavalt suur tõmbevõimsus, siis tasuks üle küsida, et kuidas täpselt selle tulemuseni jõutud on ehk kas see IEC standardile vastab.

Kui võimsat õhupuhastajat valida? See oleneb teie köögi suurusest. Soovitatav on kogu ruumi õhk vahetada välja 10-12 korda tunnis. Kui teie köök on 10 m2 ja lae kõrgus 2,5 m, siis ruumala köögis on 25m3. Järelikult oleks minimaalselt vajalik valida õhupuhasti, mille võimsus on 250 m3/h. Sel juhul toimub õhu vahetus 10 korda tunnis. Loomulikult võtaksin mina igaks juhuks natuke võimsama, arvestades ventilatsiooni torustikust tulenevat kulu jms, seega 350 m3/tunnis imev õhupuhastaja peaks kindlasti töö tehtud saama. Kui teil on avatud köök, siis peate arvestama kogu avatud ruumi suurusega.

Õhupuhasti müratase

Müratase on märgitud harilikult õhupuhastajate andmetes. Peaks olema ka märgitud mürataseme vahemik, sest mootor ja sellega kaasnev õhu liikumine tekitavad erineva tugevusega müra erinevatel mootori kiirustel. Seda mürataset ei saa aga võtta täiesti tõe pähe, sest erinevalt näiteks tolmuimejast oleneb õhupuhastaja müra tekitamine paljugi sellest, kuidas see paigaldatud on. Täpsemalt siis õhutorust, nurkade rohkusest ja nende kaldenurgast. Mida lühem ja vähemate nurkadega on toru, seda parem.

Muud õhupuhastite omadused

Erinevatest omadustest tahaksin välja tuua järgmist: mõõdud, juhtimine, valgustus, filtrid.

Õhupuhastajatel, nagu ka paljudel teistel kodumasinatel, on üldjoontes standardsed mõõdud. Harilikeks mõõtudeks on 50, 60, 90 cm laiust, mis on vastavuses pliidiplaadi laiustega. 50 cm õhupuhastaja sobib 50 cm laiusele pliidile. Sügavustega on märkimisväärselt keerulisem – seda just metsikult erinevate disainide tõttu.

Erinevast hinnaklassist õhupuhastitel on erinevad juhtimislahendused ja kontrollmehhanismid. Harilikult on vaja kontrollida kaht omadust – valgustust ja mootori tööd. Valgustus siis on/off ning mootoril harilikult 3 tõmbe astet. Valikus on näiteks plastikust lülitid, puutetundlikud nupud või isegi kaugjuhtimispult. Need erinevad lahendused käivad kaasas hinna kasvuga.

Valgustusena kasutatakse tänapäeval juba valdavalt LED valgusteid, kuid kasutusel on ka halogeen pirnid. LED puhul oleks hea teada, et mis on pirnide valgussoojus, aga vaevalt seda infot kerge leida on.

Õhupuhasti filtrite juures saab rääkida sisuliselt kahest erinevast filtrist. Esiteks siis rasvafilter, mis on selline Falmec rasvafilteralumiinium või roostevabast traadist filter. Tema eesmärk on püüda kinni auruga lenduvad rasvad, et need ei satuks õhupuhastaja mootorisse. Tööpõhimõte on selles, et metallist traadid on jahedad ning kondenseerivad soojas veeaurus lenduvad rasvad nende traadikeste pinnale. Sellest tulenevalt läheb rasvafilter ka rasvaseks ning seda tuleks pesta umbes kord kuus. Harilikult on rasvafiltrit mugav pesta nõudepesumasinas (vähemalt 60C juures), aga väidetavalt saab sellest vanast rasvast lahti ka keeva vee ja Fairy’ga. Õhupuhastaja rasvafiltri puhastamine on oluline, sest see vana rasv filtri küljes võib halvemal juhul minna põlema!

Teine filter on söefilter. Kui rasvafilter on kõigil õhupuhastajatel kohe komplektis kaasas, siis söefilter on valdavalt lisavarustus. Seda seetõttu, et kõigil polegi seda tarvis. Elica söefilterSöefiltrit on kindlasti tarvis siis, kui teie õhupuhastaja töötab õhu retsirkuleerimise eesmärgil, mitte ei suuna õhku ventilatsioonitorustikku. Kui õhk, mis õhupuhastajat läbib, suunatakse kohe tagasi tuppa, siis peab olema õhupuhastajas lisaks rasvafiltrile ka söefilter. Ainult siis saab õhu piisavalt puhtaks, et sellisest õhupuhastajast ka kasu oleks. Söefiltrit peaks üldjuhul vahetama iga kolme kuu tagant. Olemas on ka nn Long-life filter ehk pika elueaga õhupuhasti söefilter, mis kestab kauem, kuni 4 aastat (Elica sortimendis). Millegi poolest on need filtrid palju paremad, nimelt saab neid pesta ja pärast pesemist peaks neid ka ahjus kuivatama. Pesema peaks neid umbes üks kord aastas. Õhupuhastaja sees asetsevad söefiltrid rasvafiltri ja mootori vahel.

Mootorita ja välise mootoriga õhupuhastid.

Kaasajal on valikus ka õhupuhasteid, millel pole korpuse sees mootorit õhu liigutamiseks. Siin on kaks tagamõtet. Esiteks võib tegemist olla kortermajaga, kus mootoriga õhupuhasti ajab segadusse maja üldise ventilatsioonisüsteemi ja seega peaks kasutama mootorita õhupuhastit. Teiseks on võimalik planeerida õhupuhasti paigaldus ka nii, et õhupuhasti mootor paigaldatakse näiteks väljapuhkeava juurde eramaja katusel. Selle eesmärk on see, et siis pole teil köögi õhupuhasti lärmavat mootorit. Arvestama peab muidugi sellega, et kuidagi peab katusele vedama mootori jaoks ka juhtmed ning lisama lülitisüsteemi.

Õhupuhasti paigaldus

Õhupuhastaja paigaldamine soovitatakse harilikult jätta spetsialistide hooleks. Üldiselt peaks aga paigaldamisel silmas pidama, et õhupuhastaja kõrgus elektri- või induktsioonpliidist oleks minimaalselt 40 cm, soovituslik umbes 65 cm. Gaasipliidist paigutage õhupuhasti kindlasti 70 cm kõrgusele, sest gaasileegi kuumapunkt on märkimisväärselt kõrgemal kui elektripliidil. Paigaldusel peab silmas pidama ka peamise kasutaja pikkust, et te oma pead kokkamisel vastu õhupuhastajat ära ei lööks. Üldiselt on õhupuhastajatel kaasas ka täpsed mõõdud skeemina, mis on abiks köögi valimisel ja paigaldamisel.

Advertisements