Kuidas osta uut (2015. a.) LED telerit?

Üldjoonelise artikli selle kohta, kuidas endale uut LED telerit valida, leiate siit: link. Kuid kuna aeg ajalt tehnoloogiamaailmas ikkagi midagi muutub, siis võtan selle artikliga kokku selle, mida oodata 2015. aasta televiisoritelt. Milline televiisor endale valida just 2015. aasta mudelivalikust?

3D on surnud – elagu UHD / 4K

Jah, nii ta kõlab. Tegelikult on tegemist pigem klassikalise reklaamindusega, sest kumbki pole ei surnud ega just äsja leiutatud. Tõsi ta on, et suurel jaol teleritel pole enam 3D funktsiooni. Just soodne ots telerite valikust jäi 3D’st ilma. LG ja Samsungil on 3D funktsioon alles jäetud kallimatele mudelitele (Samsungil alates 7. seeriast) ning Philipsi mudelitel on 3D alates 6500 seeriast.

3D
Avatar (2009) oli üks esimestest 3D filmidest, mis tavakinodesse jõudis.

Üldjoontes ongi aga rohkem UHD telereid turule toodud ning 3D funktsiooniga mudeleid on selle võrra vähem. Ma arvan, et see on ka õige! Pole suur 3D fänn kunagi olnud. Ei kinos ega kodus. Olen isegi kinno minemata jätnud seetõttu, et filmi seal näidati vaid 3D’s. Harilik tagasiside 3D kasutuse kohta kodudes on ka pigem selline, et “Jah, mõni kord aastas otsin need prillid ka ise üles, aga siis ka ainult mõne 3D multika vaatamiseks, mille lastele ostsin.”

Ega UHD puhul väga palju paremaid uudiseid muidugi pole! Esiteks aga selgitus, et mis on 4K ja mis on UHD. 4K – tähistab numbrit 4000. Ehk siis 4000 pikslit. See lühend pärineb professionaalsest filmitööstusest, kus standardne mõõt oli 4096 x 2160 pikslit. Järelikult tohiks kasutada tähist 4K vaid ekraanide puhul, mis on üht pidi rohkem kui 4000 pikslit (jättes samaks ekraanisuhte). UHD lahti kirjutatult tähenda Ultra High Definition ehk siis Ultra Kõrglahutus. Sisuliselt on UHD ekraanid kaks korda teravamad kui Full HD ekraanid ning nende resolutsioon on siis ka 3840 x 2160. Ometi pole UHD võrdeline 4K’ga just selle pärast, et 3840 pole ju 4K ehk 4000 pikslit. Need telerid, mida täna harilikus elektroonikapoes müüakse on UHD ja mitte 4K.

Aga olenemata sellest, et kas tegemist on UHD või 4K telekaga, siis pole sisu toodetud neile kummalegi väga. Halenaljakas, aga eelmise aasta UHD telerimudelitega sai kaasa ühe välise kõvaketta, mille peal oli 8 UHD resolutsiooniga loodusfilmi. Ja sel hetkel oligi see sisuliselt kogu UHD eelis.

Pärast seda on tulnud mitmeid seadmeid, mis suudavad UHD videot salvestada nagu näiteks GoPro Hero 4 Black seikluskaamera. Samuti on lisandunud võimalusi UHD filmide vaatamiseks (link), kuid kõik vajavad palju raha ja/või väga kiiret internetti. Seega ei ole põhjendamatu küsimus: Kas UHD on uus 3D? Kas järgmine aasta kaob ka UHD ja asemele tuleb midagi uut?

Midagi uut kindlasti tuleb, selles pole kunagi küsimus, aga ma arvan, et UHD on kindlasti püsivam kui 3D. 55 tolline televiisor on Full HD resolutsioonis lähemalt vaadates juba piinlikult teraline. “Ära vaata siis nii lähedalt!” Jah, aga sellise mõtteviisiga inimesed ei osta endale ka head ja uut telerit. Resolutsioon saab just eriliseks kaalukeeleks monitoride puhul, mida inimesed üldiselt liigagi lähedalt piidlevad. Ilmselt läheb veel aega, aga eks jõuab ka UHD sisu tootmine järele ja siis saavad kõik inimesed nina vastu telekat istuda ilma, et pildil piksleid üksteisest eraldaks. Tänasel päeval on hea valik soetada endale pigem UHD kui 3D televiisor.

Smart TV on nüüd valmis???

Peamine teine uuendus, mis silma torkab, on jätkuvad edusammud Smart TV vallas. Vähemalt 3 aastat on sellega pusitud. Kõigil normaalsetel televiisoritel on WiFi integreeritud ja veebilehitseja on neis ka olemas, aga siiski on kõik väga aeglane ning mugavast kasutuskogemusest ei tahaks juttu teha.

Ma ise pole veel ühtegi uuendatud süsteemiga telerit katsuda saanud, kuid väidetavalt on LG WebOS 2.0 lihtsalt palju kiirem kui eelmine generatsioon. Lisatud on n-ö kiirvalikuid, mis teevad igapäevase telerikasutuse sujuvamaks. Eesti turule tähtsa aspektina tuleb Elioni äpp ehk siis n-ö sisseehitatud digibox nüüd ka LG teleritele. Kõigile nendele mudelitele, mis on WebOS 2.0’ga ehk siis alates 630 mudelist üles poole.

Philips jätkab Androidi baasil Smart TV süsteemi arendamist, kuid muresid (eelmise aasta põhjal) on neil lahendada palju. Sel aastal tuuakse välja 80% teleritest juba Androidi operatsioonisüsteemiga; Androidi saavad ka mõned algtaseme Full HD televiisorid. Tegemist on siis Android telerite teise põlvkonnaga.

philips 7600
Philips 7600 jalgade disain

Telerite disain muutub igal aastal ning natuke on muutunud ka tänavu. Valdavalt tehakse telereid jätkuvalt kitsama raamiga ning Philips on oma erinevate mudeliseeriate juures isegi välja toonud mõõtmed nii ekraani paksusele kui nähtavale äärele. Näiteks 7600 seeria puhul on teleri paksus 17 mm (41 mm koos jalaga) ja ekraani äär on 7 mm.

 

 

Jätan selle artikli hetkel lahtiseks, selleks et siia lisada infot, mida telerite kasutuse käigus omandan ja siis saan teieni tuua. Uuendamisteni!

Advertisements

Kuidas valida endale parimat sülearvutit?

Üritan siinkohal anda kiire ja ülevaatliku juhendi selleks, millele mõelda kui tahate osta uut sülearvutit? Loomulikult on teemast võimalik kirjutada raamatuid, aga alustuseks sobib ehk seegi. Väidaksin, et sülearvutid on töö tegemisel palju levinumad kui lauaarvutid. Eriti ametikohtadel, kus on aeg-ajalt vaja arvuti kaasa võtta. Võimekus just tavaliseks tekstitöötluseks ja veebilehitsejaks on täiesti küllaldane ka sülearvutite puhul. Ja kui paljud inimesed siis tegelikult oma arvutit rohkemaks kasutavad?

Millist sülearvutit osta? Valikus on väga suure hinnaerinevusega ning pealtnäha väga sarnaseid laptop’e. Soodne sülearvuti algab umbes 250€ juurest ning mänguri sülearvuti võib vabalt maksta ka 2000€. Kuidas siis valida sobiv sülearvuti?

Sülearvuti omadused, millest kindlasti rääkima peaks on: 1) ekraan; 2) protsessor ja RAM; 3) kõvaketas või SSD; 4) klaviatuur ja puuteplaat; 5) muud omadused.

1) Sülearvuti ekraan

Sülearvuti ekraan on tähtis. Esiteks peaks ta olema võimalikult kõrge resolutsiooniga selleks, et nähtav pilt oleks terav ning töölauale mahuks piisavalt ikoone. Mida madalam resolutsioon, seda vähem mahub harilikult ka igasugu faile, otseteid jms. Ekraani puhul tuleks silmas pidada ka maksimaalset heledust – madala heledusega ekraan võib jääda liiga tuhmiks juhuks kui näiteks päike ekraani peale paistab, sest siis pole sealt midagi näha. Ekraanid saab üldjoontes jagada kaheks – läikivad ja mattid ekraanid. Läikiv sülearvuti ekraan on harilikult parema ja täpsema värviedastusega ning ideaalsetes tingimustes näeb parem välja. Kahjuks aga on ideaalseid tingimusi harva ning siinkohal tulebki mati ekraan eelised. Matt ekraan ei peegelda valguse peale paistmisel ja laseb erinevates tingimustes paremini tööd teha, kuid samas on sellelt kuvatud pilt hajusam ning vähem täpne võrreldes teist tüüpi ekraaniga. Mina ise eelistan kindlasti matte ekraane. Ekraani suurust valides peab arvestama ka seda, et üldjoontes on suurema ekraaniga arvutid ka raskemad arvutid. Aga osaliselt on just mobiilsus see, milleks sülearvuti ostetakse, seega ei tohiks see konti murdev olla. Samas kui ostate sülearvuti, mis niikuinii valdavalt laua peal seisab, siis on suurema ekraani taga loomulikult mugavam tööd teha. Peate ise hindama oma arvuti tõenäoliselt kasutust ning sellest lähtuvalt ka otsuse tegema.

2) Protsessor ja RAM

Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.
Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.

Protsessorid ja mälud on ka tähtsad, aga mitte kaugeltki nii tähtsad kui mõned aastad tagasi. Pigem on liigutud piisavalt võimsate protsessorite poole, mis saavad hakkama tavaliste ülesannetega – sellised protsessorid on ka kõige odavamates sülerites. Loomulikult ei jooksuta selline odav masin erinevaid CAD programme ning ka pildi- ja videotöötlus ei tule selle peal hästi välja. Kuna aga tavalise inimese arvutikasutus sisaldab endas valdavalt veebilehitseja kasutust ning aeg ajalt ka videote/fotode vaatamist, siis sellega ei tohiks ükski raal enam hätta jääda. Parim sülearvuti mängimiseks on loomulikult kõige võimsama protsessoriga! Samas peab rõhutama, et protsessor on arvuti süda! Kuid tõenäoliselt ka kõige kallim üksik-komponent, seega väga hea protsessoriga arvuti maksab ka väga palju. Eelistada tasub alati uuemate generatsioonide protsessoreid – Intel Core protsessoritel näitab esimene number nende generatsiooni, mida suurem number, seda uuem. Hetkel on uusimad 5. generatsiooni omad. Samuti ei tohiks protsessori valimisel lähtuda vaid tuumade arvust või taktkiirusest – mina kasutan Passmark lehte, kus saab erinevaid protsessoreid võrrelda (link). Erinevad protsessori tüübid on parem lahti kirjutada mõnes teises ja põhjalikumas artiklis, kuid RAM ehk mälu ehk muutmälu kohta võib ühiselt öelda – mida rohkem, seda parem (vähemalt 4GB peaks ikka olema).

3) Kõvaketas ja SSD

Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) ja SSD (Solid State Drive) on võhiku jaoks sama asi ja sisuliselt ta sama rolli ka täidab. Ometi on neil märkimisväärseid erinevusi ka peale lühendi. Üldjoontes on HDD – ehk siis klassikaline kõvaketas – andmemahuti, kus on liikuvad osad ja mis seega ka häälitseb ning on õrn, kuid harilikult mahutab rohkem andmeid sama raha eest võrreldes SSDga. SSD on rohkem sarnane mälupulgale. Põrutuskindel, puuduvad liikuvad osad, vaikne. Peale selle on SSD ka märkimisväärselt kiirem ehk siis andmevood saavad kiiremini kirjutatud ja loetud võrreldes HDD’ga. Sellegi poolest on HDD ehk kõvaketas eelistatud just nende poolt, kellel on palju andmeid vaja hoida oma sülearvutis. Näiteks meeldivad teile filmid ja muusika – peamine koht, kus nad endale kodu leiavad on kõvaketas. Kui SSD’d on harilikult umbes 128 kuni 500 GB, siis normaalsed kõvakettad 500 kuni 1000 GB. Kahekordne mahu vahe võib mõne inimese juba mõtlema panna! Kui otsite võimalikult soodsat ja suure mahutavusega sülearvutit, siis pole SSD praeguste hindade juures veel teie jaoks. Kui aga soovite head ja kiiret ja ka rohkem põrutuskindlat raali, siis valige kindlasti SSD.

4) Klaviatuur ja puuteplaat Tihtipeale on klaviatuur ja puuteplaat (touchpad) viimased asjad, mida arvuti juures vaadatakse. Ometi puutume me füüsiliselt just nende komponentidega kõige rohkem kokku, oleme arvutiga kontaktis klaviatuuri või puuteplaadi kaudu. Mis siis eristab head ja halba klaviatuuri. Eks valdavalt on see tunnetuse küsimus, aga mõned asjad on kindlad. Hea koostekvaliteet (klahvid püsivad arvuti küljes); klahvi käik on selge (st. saad aru, millal vajutus on tehtud); klaviatuur on õige regiooni oma (olemas on täpitähed ja erimärgid nagu ‘@’ on õiges kohas).

touchpad
Parimateks puuteplaatideks peetakse tihti just Apple toodete omi.

Sülearvuti puuteplaat peaks olema piisavalt suur, et seal saaks lahedalt näpuga ‘ringi sõita’. Klavidega sama lugu – peab saama aru, kui klikk on tehtud. Samuti võiks olla puuteplaadi pind sobiva kattega, et ka natuke niiske sõrm selle peal hästi libiseks jne. Alternatiiv on muidugi see, et ostate sülearvutile lisaks hiire…

5) Muud omadused

Aku – sülearvuti akukestvuses mängivad rolli mitmed asjaolud. Loomulikult see, et kui suur on aku mahutavus ampertundides, kui suur on ekraan, mis heleduse see ekraan töötab, kuid lõppkokkuvõttes see, et mida arvutiga konkreetsel ajahetkel tehakse. Kui jooksutatakse väga ressursimahukaid programme nii, et sülearvuti ventilaator huugab, siis pole ka aku kestvus pikk. Erinevused loomulikult akudel ja arvutitel on – just sülearvutite jaoks on kasutusel ka eriti energiasäästlikud protsessorid, mis mõningal määral pikendavad aku kestvust. Samas pole tihtipeale arvutite juures aga seda välja toodud, et kui kaua aku kestvus siis ikkagi on – seda just seetõttu, et see oleneb liiga palju kasutajast endast.

Veebikaamera ja mikrofon – tänapäeva vist polegi enam arvutit, millel poleks integreeritud veebikaamerat ja mikrofoni. Kvaliteedis küll erinevus on, aga tihtipeale saad sellest aru siis, kui oled mitut arvutit vaheldumisi kasutanud. Küll aga on need kindlasti vajalikud lisandused – Skype ja muud säärased suhtlusprogrammid töötavad kui valatult, kui atribuudid on juba sisse ehitatud.

Turvalisus – sõrmejäljelugeja on hetkeseisuga vist ainult äriklassi Lenovo ja HP arvutitel. Ennustan, et see on tulevikus sülearvutitel n-ö põhivarustuses. Asendab sisselogimisel tüütu salasõna trükkimise ja on igal juhul palju turvalisem. Fujitsu pakub ka uuema ja märkimisväärselt turvalisema lahendusena käelaba veenimustrituvastust (link). Teine turvaelement, mida sülearvutitelt leiab on Kensintoni lukuauk. See võimaldab arvuti lukuga näiteks laua külge aheldada. Tean, et selliseid lahendusi pakuvad klientidele näiteks mõned raamatukogud.

Garantii – tänu Euroopa Liidule on kõikidele uutele toodetele minimaalne pretensioonide esitamise aeg 2 aastat. Samas pakuvad mõned tootjad oma toodetele laiendatud garantiid. Nagu näiteks Dell. Mitte, et ma maailma suurim Delli fänn oleks, kuid minu silmis tõstab see tema väärtust märkimisväärselt. Dell pakub siis oma sülearvutitele 3 aastast garantiid. Kui valite sülearvutit, siis just vastupidavuse ja suutlikkuse poolest tuleks eelistada n-ö äriklassi sülearvuteid (konkreetsed mudelid Lenovo, HP, Dell ja Fujitsu valikust), millest kirjutan täpsemalt mõnes teises artiklis.

Kuidas valida pliidiplaati?

Siinkohal räägiksime integreeritavatest pliidiplaatidest.

Neid on ilmselgelt mitmeid erinevaid tehnoloogiaid ning mudeleid. Sellest tulenevalt seletan neid erinevusi natuke lahti selleks, et ostja saaks ka ise natuke aimu sellest, mida müügimees talle poes räägib. Millist pliidiplaati osta? Aspektid, mida tähele panna: 1) pliidiplaadi tehnoloogia; 2) erinevad mõõdud; 3) pliidiplaadi juhtimine; 4) muud aspektid.

1) Pliidiplaadi tehnoloogia

Integreeritavaid pliidiplaate on ju mitmeid erisuguseid. Valdavalt oleneb nende vahel otsustamine sellest, et kui suur on teie eelarve ning kas teil on näiteks gaasitorustik majas. Ehk siis, kui teil on rohkem võimalust, siis valite induktsioonplaadi ning kui majas on gaas, siis valite integreeritava gaasiplaadi.

Induktsioon-pliidiplaat töötab elektriga ning on üldjoontes kallim, kui tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat. Tehnoloogia on natuke keerulisem ning sellest tulenevalt ka pliidiplaat kallim. Soodsaimad induktsioonpliidid maksavad 300 eurot samal ajal kui klaaskeraamiliste hinnad algavad 150 eurost. Induktsioonpliidi peamine erinevus tavalise klaaskeraamilisega on asjaolu, et induktsioon soojendab magneti toimel otse pliidi peal asuvat potti või panni, mitte pliidiplaadi pinda. Sellest tulenevalt peavad potid ja pannid olema induktsioonpliidile sobivad ehk siis magnetiseeritavad. Hea trikk selleks, et aru saada kas teie pott sobib induktsioonpliidile võtke magnetitükk ja proovige, kas see jääb poti külge kinni või mitte. Kui jääb, siis te uut potti ostma hakkama ei pea. Kui aga suundute potte-panne ostma, siis harilikult on kvaliteetsetel tootjatel toodete peal ka kirjas, kas nad sobivad induktsioonile.

Tähtsaim omadus ongi see, et ei soojendata mitte pliidiplaadi pinda, vaid energia läheb otse anumale. Seega on vähem soojuskadu ja pliit on üldjoontes säästlikum kui tavaline elektripliit. Samuti on induktsioonpliidid harilikult kiiremini kuumutavad. Lisaks – kuna ei soojendata pliidi pinda ning ainus soojus, mis pliidile kandub on potist, siis pole ohtu selleks, et teil ülekeenud toit pliidi pinna sisse kõrbeks!

Tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat on kõige harilikum ning siin nagu midagi tehnoloogia seisukohast rääkida polegi. Sama moodi, nagu vanasti malmplaatidega, läheb kuumaks keeduala, mille peal asuv toidunõu siis selle soojendamise tulemusel ka kuumaks läheb. Soojuskadu on rohkem kui induktsiooniga, sest osa kuumusest läheb õhu soojendamiseks. Aga sedavõrd soodsam on ka keskmine tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat.

Gaasipliit on kasulik neile vähestele, kes omavad ühendust maagaasi trassiga või tahavad vedada balloone. Hetkel veel suhteliselt soodne gaas sobib väga hästi ja integreeritava gaasipliidiplaadi sisse. Mure muidugi selles, et meie riik gaasi ei oma ja ei määra ka selle hinda. Üldjoontes muidugi on gaas väga tihti kasutusel just profiköökides, sest gaasipliit on väga tundlik ning kiire ja seega sobib kiireks tegevuseks restoranides jne. Üldiselt on gaasipliidid võrdlemisi soodsad ning tehnoloogiliselt pole ka juttu – võib olla ainult erinevad süütamise meetodid. Elektriline vs piezo süüde vs tikusüüde.

2) Erinevad mõõdud

Standard mõõt integreeritavale pliidiplaadile on 60×60 cm. Harilikult on ühel sellisel 4 keeduala. Leidub aga ka erimõõdulisi pliidiplaate. Erimõõduline pliidiplaat ehk domino pliidiplaat on umbes 30 cm lai ning 50 cm sügav ja mahutab 2 keeduala. Olemas on ka 3 keedualaga ja 45 cm laiu pliidiplaate.

Domino pliidiplaat sobib hästi väiksematesse köökidesse ning neid leidub nii mehhaaniliste kui puutetundlike nuppudega. Domino pliidiplaadi saaks hästi kombineerida erimõõdulise ahjuga, mille laius on 45 cm.

3) Pliidiplaadi juhtimine

Erinevaid variante pliidiplaadi juhtimisest on kolm: 1) mehhaaniline, 2) puutetundlik, 3) ahjult juhtimisega. Mehhaanilise puhul on harilikult pööratavad lülitid. Puututundliku jaotaksin kaheks kategooriaks – a) tavaline puutetundlik ning b) slider- puutetundlik.

Esimese variandi puhul on tegemist millegi sellisega: link.

See tähendab, et saad valida keeduala ning siis + ja – nupuga sättida paras kuumutusaste.AKT8210LX_p3

Teine variant oleks selline: link.

HK654070IB Siin saad samuti valida keeduala, kuid kuumutuse astme reguleerimine on tehtud palju mugavamaks, sest saad näppu libistada (ingk slide) vastaval skaalal. Oletades, et tahate kuumuse reguleerida 5 peale (10st), siis säästate sellega 5 nupuvajutust! Kolmas variant on selline, kus ahi ja pliidiplaat on üksteisest sõltuvad. Siis on pliidiplaadi juhtimine viidud ahju esipaneelile. Harilikult tähendab see mehhaanilisi pöördnuppe.

4) Muud aspektid

Pliidiplaatide populaarseimad tootjad on Electrolux, AEG, Bosch, Siemens, Whirlpool ja veel mõned. Harilikult on igal tootjal ka oma tehnoloogiad või omadused, millega eristuda. Tihtipeale on mingi omaduse peene nime taga aga peidus lihtne lisafunktsioon, mis on väga sarnane teiste tootjate omadele. Näiteks on induktsioonplaatidel ülekeemise kaitse – kui vedelik läheb näiteks puutetundlike nuppude pinnale, siis lõpetab pliit töö. Samuti on olemas Stop-Go funktsioon, mis tähendab, et kui eemaldate poti keedualalt, siis katkestab pliit korraks oma töö ja jääb n-ö pausi peale. Panete poti tagasi, siis jätkatakse sama kuumuse astme juures koheselt. Mõnel klaaskeraamilisel (nii tavaline kui induktsioon) on võimalik kasutada ka laiendatud keeduala. Induktsioonidel on ka täiesti n-ö piirideta keeduala – panete poti lihtsalt keset pliidiplaati ja tänu sellele, et kuumutatakse otse potti, siis pole sellest tulenevalt ka energiakadu.

Need on aspektid, mis esimeseks tulevad meelde integreeritud pliidiplaatidega seoses. Küsimusi tekib huvitatud ostjatel loomulikult rohkem, aga loodan, et tõin teemasse natuke selgust.

Kuidas valida LCD monitori?

Monitor on ühe arvuti komplekti juures ütlemata tähtis komponent. Seda me vaatame ju kogu aeg, kui arvutit kasutame. Kuidas osta uus LED/LCD monitor? Sama tähtsad on ka klaviatuur ja hiir, mis samuti jäävad pigem tähelepanu alt kõrvale, sest otsitakse aina võimsamat protsessorit ja videokaarti. Sel korral aga kirjutaks natuke lahti kuvaritega seotud termineid ja annaks ka mõned konkreetsed soovitused just teile sobiva monitori valimiseks. Vastame küsimusele – Milline LED/LCD monitor osta?

Alustan monitori välise ilme, disaini ja füüsiliste omadustega. Jätkan suuruse ja ekraani resolutsiooniga. Seejärel vaatan liikumisi ekraanil ehk kaadrisagedus ja reageerimisaeg. Lisaks ka levinud ühendused ja lisavõimalused. Lõpuks on ehk teilgi selgem millist LED/LCD monitori osta!

1) Monitori disain

Kindlasti on väga tähtis ka see, kas monitor on valget, musta või halli värvi, aga seda ei pea mina kõige tähtsamaks disanist rääkides. Tähtis on hoopis monitori kasutatavus. Selle alla käib monitori liigutatavus ja ekraani tüüp. Kas teie praegust monitori saab üles alla liigutada, muuta ekraani kaldenurka ja võib-olla isegi keerata 90 kraadi? Suure tõenäosusega mitte. Aga võiks. Eeskätt on selline liikumise võimekus vajalik mugava tööasendi (mängimise asendi) leidmiseks. Kui saate oma ekraani tõsta sobivale kõrgusele, siis suudate ehk istuda ka ergonoomiliselt õiges asendis. Disaini alla käib loomulikult ka ekraani välja nägemine. Üldjoontes näevad paremad välja kitsa raamiga monitorid.

Teine aspekt on ekraani tüüp. Kas matt või läikiv klaaspinnaga ekraan. Üldjoontes on profiekraanid mati pinnaga. See on sellest, et need ei peegelda igasugust valgust, mis teil ruumis on. Teisest küljest on läikivate ekraanide värviedastus täpsem ning värvid näivad kirkamad. Aga kui te tööd ka päevasel ajal ning kasutate peale ekraani valguse ka lisavalgustust, siis soovitaksin osta matt-ekraaniga monitor.

Hetkel pakutakse ka juba nõgusa ekraaniga monitore. Eesmärk on nõgususe puhul on siis selles, et silmale on terve ekraani pind samal kaugusel ning seega väsib vähem. Nõgus ekraan tundub mulle palju mõtekam just monitoride puhul, mitte nii väga telerite puhul. Esiteks on 99% monitori vaatajaid 1 inimene, seega ei vähene nõgususe eesmärk vaatenurga muutumisest. Teiseks on ekraan lähemal, mis annab parema n-ö sees olemise tunde (immersive).

2) Monitori suurus ja ekraani resolutsioon

Erinevaid monitori suurusi on palju – alates 17 tollist kuni 32 tollini. Ise kasutan kontoritööks 23” ekraani ning sellega olen rahul. Piisavalt suur ning samas Full HD resolutsiooni juures ei hakka häirima veel väike pikslitihedus. Tavalisse kodukasutusse soovitaksingi 22-24” monitori.

Ekraani resolutsioonide suhtes pakutakse valdavalt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Esimene variant on kindlasti liiga madala resolutsiooniga kodukasutuseks, kuid häda pärast sobib ilmselt kassasüsteemide ekraaniks. Kodukasutusse sobiks väga hästi Full HD resolutsiooniga monitor, see tähendab siis 1920 x 1080 pikslit. Kui valite suurema monitori, kui 24”, siis peaks vaatama ka suuremaid resolutsioone. Järgmine valik oleks siis näiteks 2560 x 1440, mis sobiks ekraanile suuruses 25 – 28”.

Nagu on juba saadaval nõgusad ekraanid, on saadaval ka UHD ehk Ultra High Definition resolutsiooniga monitorid. See tähendab siis 3840 x 2160 pikslit ning on täpselt 4x suurema pikslite arvuga kui Full HD. Kutsutakse seda UHD standardit ka 4K’ks.

4k-monitor Assassinscreed-4k-1080p-4

Tavalisel lugejal tekib kohe küsimus, et miks ma peaks endale ostma 2-3x kallima monitori, kui ma neid piksleid ei näe. UHD monitorid sobivad eriti hästi neile, kellel on vaja teha tööd mitmes aknas korraga. Ehk siis saab näiteks ühel ekraani lahti hoida korraga kaht täis suuruses Excel tabelit või siis arvutimängurid saavad veelgi rohkem ärakasutada oma võimsat videokaarti ning näha veelgi rohkem detaile oma lemmik arvutimängus. Samuti sobiks see paremini fototöötlejatele, sest ekraan on lihtsalt 4x detailsem ja täpsem. Näiteks see Samsungi monitor: link.

3) Liikumised monitori ekraanil

Ekraani kaadrisagedus (Hz) on monitori suutlikkus kuvada vastav arv pilte (kaadreid) sekundis. Ehk siis 100 Hz tähendab 100 kaadrit sekundis. Harilikud monitorid on 60 hertsised – kuvavad 60 kaadrit sekundis. Mida rohkem, seda parem! Kaasaegsed telerid suudavad protsessori toel näidata ka 1200 Hz, kuid LCD paneelid ise füüsiliselt on võimelised saavutama 200 Hz.

Kui olete väga suur arvutist filmide vaataja või mängur, siis peaksite valima mõne 120 Hz monitori. Muus osas võtke tavaline 60 Hz, sest need on ka palju odavamad.

Monitori reageerimisaeg on aeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Mida väiksem reageerimisaeg, seda parem. Kui mängite, siis 2 ms oleks väga hea, aga 5 ms sobib ka. Kontoritööd tehes pole sisuliselt vahet.

4) Ühendused ja muud lisad

Teie uus monitor ja arvuti on vaja ka omavahel ühendada. Valikuid on. Harilikult on monitoridel olemas VGA (D-SUB) ühendus – kõige klassikalisem, aga analoog ühendus. Sellise ühenduse kaabel pannakse ka monitori karpi tavaliselt kaasa. Teiseks tuleb DVI ühendus – digitaalne ühendus, mis on hetkel ilmselt kõige levinum ning millelt saab teha ülemineku HDMI’le või VGA’le. Kolmandaks on HDMI, mille ühendus on olemas ka näiteks kõigil kaasaegsetel teleritel. HDMI on digitaalne ühendus, mis on võimeline edastama ka 5.1 heli ning internetti. Üldjoontes palju universaalsem lahendus ning kui võimalik, siis kasutage seda. Selleks, et te teaks, milline ühendus teie arvuti taga täpselt on, siis siin on pildid:

VGA_DVI_HDMI copy  dinic-mini-display-port-auf-display-port-kabel-2-meter_z1

Kasutusel on ka Display Port (parempoolne pilt), aga seda on üldiselt vähe. Display Port mini on selle sama ühenduse vähendatud variant, mis on tihtipeale kasutusel sülearvutitel. Digitaalne ühendus.

Kuvareid pakutakse väga erinevaid. Olemas on ka variante, mis sobivad nii monitoriks kui teleriks. Sellistele on juba sisse ehitatud ka digitüüner ning kõlarid. Ühendustest on harilikult olemas HDMI ning VGA. Kaasa tuleb ka kaugjuhtimispult. See oleks hea valik näiteks väiksesse korterisse, kuhu pole mõtet eraldi telerit osta. Väga soodne variant! Näiteks selline: link.

Üks korralik kodukasutuse monitor oleks näiteks see: link.

Kuidas valida pesumasinat?

Pesu peab pesema! Kui ilma külmikuta saavad inimesed veel nädal või kaks hakkama (olenevalt välistemperatuurist), siis oma musta pesu harilikult sõprade ja sugulaste juurde viia ei tahaks. Või nagu öeldakse – “oma musta pesu teiste ees ei pesta”. Milline pesumasin aga valida ja kas pesumasina ostmine peab olema nii keeruline kui mõned seda näida lasevad?

Ikka on mõned aspektid tähtsamad kui teised. Toodetakse väga erilisi pesumasinaid, mis näiteks ühenduvad teie nutitelefoni ja WiFi’ga ning te saate nende tööd ka eemal olles reguleerida. Aga nendest me esiteks juttu ei teeks, kui üldse.

Seda, millist pesumasinat osta, mõjutavad valdavalt need aspektid: 1) pesumasina mõõdud, 2) maksimaalne pesu kogus, 3) tsentrifuugi kiirus, 4) pesuprogrammid, 5) klassid, 6) muud omadused.

1) Pesumasina mõõdud

Valdavalt on müügis kaht tüüpi masinaid – pealtlaetav pesumasin ja eestlaetav pesumasin. Sellest tüübist tulenevalt on ka mõõdud ja proportsioonid erinevad. Pealtlaetav pesumasin, mis on just eriti popp nõukogude ajal ehitatud paneelmajades, sest ruumi eestlaetava jaoks pole, on mõõtudelt pigem kitsam ja kõrgem. Tegelikkuses on standard võrdlemisi ühtne. Pealtlaetavate kõrgus on 85 cm, laius 40 cm ja sügavus umbes 60 cm. Eestlaetavate pesumasinate kõrgus on samuti 85 cm, kuid laius 60 cm ning sügavus vahemikus 33-63 cm. Nii-öelda täismõõduliseks nimetatakse pesumasinat, mille sügavus ja laius on 60 cm. Kui soovite tulevikus oma pesumasinale peale panna ka kuivati, siis on see mõõt ainus valik. Nimelt ei tea mina ühtegi kuivatit, mis poleks 60×60 suurusega. Väiksema suurusega pesumasina peale aga suurema kuivati paigutamine pole väga hea mõte.

Enne pesumasina ostu pööra tähelepanu ka sellele, kummale poole pesumasina uks avaneb ning kui suur uks on. Kohtab ka selliseid masinaid, mille uks on tohutult suur, kuid ukseauk on väike, seega pole sel puhul eelist ka pesu masinasse panemisel.

Loomulikult soovitaks jätta pesumasinale igasse külge natuke lisaruumi. Teatavasti pesumasin tsentrifuugimisel ka ikkagi liigub veidi. Lisaks peab arvestama seda, kuidas vee pealejooks ja äravool lahendatud on. Pesumasina küljes on harilikult standardne voolik peale- ja äravooluks ka juba olemas.

2. Pesu kogus

Seda, kui suurt pesu kogust teil vaja pesta on, teate vaid teie ise. Selline 3/4 liikmeline pere saab üldjoontes hakkama 6 kilose masinaga. See tähendab siis, et 6 kg pesu on pesumasina jaoks maksimaalne kogus. Mida suurema mahutavusega masin, seda rohkem pesu saate ühe korraga pestud. 6 kilo on ka selline keskmine tänapäevaste masinate puhul. Masinate pesu kogused on üldjoontes vahemikus 4 kuni 10 kilo. Kui olete üksik inimene, siis ilmselgelt pole mõtet endale osta 10 kg masinat, vaatamata kõigile eriomadustele, mida üks uhke ja kallis masin teha oskab.

Suuremate masinate puhul saab kergemini pesta ka väga mahukaid asju nagu näiteks vaibad või tekid. Tihtipeale on nende jaoks ka suurte asjade pesuprogrammid.

Hea omadus, mis on olemas peaaegu kõigil moodsatel masinatel on Fuzzy Logic nimeline pesukoguse automaatika. Sarnane süsteem on ka 6th Sense. Selle tulemusel arvestatakse umbkaudselt teie pesumasinas olevat pesu kogust ning kasutatakse sellele kogusele vastavalt ka vett ning energiat pesu pesemiseks. Seega ei pesta üht paari sokke sama energia ja vee kogusega nagu voodipesu komplekti.

3. Tsentrifuugi kiirus

Harilikult on pesumasinatel välja toodud just tsentrifuugi maksimaalne kiirus. Suuri kiirusi ei tasu karta, sest tsentrifuugi kiirust saab reguleerida. Kui teie vana masin suutis tsentrifuugida vaid 800 pööret minutis, siis tänapäeva tippnumbrid on 1600 pööret minutis. Üldjoontes on täitsa hea 1200 pööret minutis. Mida suurem kiirus, seda kuivemaks väänatakse pesu. Igasugu kangastega loomulikult maksimaalset kiirust ei soovitata ning ka pesumasin ei lase õrna pesu programmiga valida maksimaalset tsentrifuugi kiirust. Loogiline on ka see, et kui pesu väga kõvasti tsentrifuugitakse, siis jääb pesu masina sees rohkem kortsu. Ühest küljest on see tõsi, aga teisest küljest tean ka mitmeid masinaid, mis seda erisüsteemiga ära hoida püüavad. Eks see on katsetamise tulemus, aga võiks olla vähemalt võimalus enda riided võimalikult kuivaks saada juba enne masinast välja võtmist.

Tsentrifuugimine on ka kahtlemata asi, mis pesumasina töös tekitab kõige enam müra. Seega kui võrdlete müra näitajaid erinevatel pesumasinatel, siis pöörake tähelepanu ka tsentrifuugi maksimaalsele kiirusele. Jätkuvalt – 800 ja 1600 p/m masinad pole võrreldavad.

4. Pesuprogrammid

Tegelikkuses kasutatakse pesumasinal ikka umbes kaht erinevat programmi. Vaatamata sellele, et teie pesumasinal on erinevaid programme tõenäoliselt üle kümne. Minul endal on harjumus kasutada sünteetilise pesu programmi umbes 40C-ga ning voodipesu jaoks kasutan puuvilla pesuprogrammi umbes 90C juures. Aga noh, mida rohkem seda uhkem jah?

Valdavalt küll. Valik on ikka parem, kui see, et pesumasin sellega lihtsalt hakkama ei saaks. Lisaks on tänapäeval mitmeid erilisi materjale, mida tavaprogrammidega pesta ei tohikski. Nagu näiteks spordiriided ja joped, mis on erilise vetthülgava kihiga jne. Nende pesemiseks on siis tehtud erilised programmid, mis vähemalt teoorias seda kaitsekihti maha ei pese. Tavalised programmid on jätkuvalt olemas – puuvilla ja sünteetiline, värvilised jne. Suured asjad, spordiriided, kiirpesu, öko-programmid, beebi riided ja palju muud. Erinevad tootjad kasutavad programmide nimetamisel küll natuke erinevaid nimesid, kui nende sisu on siiski sarnane, kui mitte täiesti sama.

5. Klassid

Siinkohas on paras juttu teha sellest, mida enamus inimesi niikuinii teab. Kuidas võrrelda kaht pesumasinat – ikka energiakleebiste järgi!

washing-machine-energy-efficiency-labelKuuldavasti, ja uuringu tulemustest lähtudes, võib väita, et eestlased valivad oma masinat energia- ja veesäästlikkuse järgi (link). Energiakleebise peal on kenasti kirjas energiaklass, keskmine aastane energiakulu, keskmine aastane veekulu, maksimaalne pesukogus, tsentrifuugi klass, müratase pesu jooksul ja viimasena müratase tsentrifuugimisel.

Hea masin on vähemalt A+ energiaklassiga, aga loomulikult on ka A+++ täiesti aktsepteeritavas hinnaklassis.

Näiteks see: LG FH2U2HDN0. Korralik 1200 pööret tsentrifuug, 7 kg pesu ja A+++ energiaklass.

6. Muud omadused

Mootor – põhimõtteliselt on kaks varianti – kas tavaline rihmülekanne või otseveo mootor ehk inverter mootor. Inverter tähendab siis seda, et see on harjakesteta mootor, mis on ühendatud otse trumliga, mitte rihmaga ja rullikutega. Inverter mootor tagab väiksema mürataseme ja on vastupidavam, sest liikuvaid osi on masinas vähem. Samuti on inverter mootorid säästlikumad. Kõigil LG pesumasinatel on näiteks selline pesumasina mootor ning samuti antakse sellele mootorile 10 aastat garantiid. Sama mootorit kasutavad loomulikult ka teised tootjad, kuid pigem kipub see olema kõrgemas hinnaklassis.

Ekraan – või selle puudumine on kindlasti tähtis inimesele, kes soovib teada, millal pesumasin oma pesu lõpetab. Digitaalne LCD ekraan annab igale programmile konkreetse kestvuse, seega saad selle järgi otsustada kas valida üks või teine programm. Näiteks kui kell on juba 10 õhtul, siis saad konkreetse programmi ajakulu põhjal arvestada kui kaua sa oma naabreid terroriseerida tahad.

Aurupesu – on n-ö pesuviis, mis ainult värskendab pesu, mitte ei pese seda otseselt veega. Aurupesuga saab “pesta” pesu, mis pole otseselt must, kuid vajaks natuke värskendust. Näiteks üks päev kantud triiksärgid. Aurupesu eelis tavalise pesuga on veel see, et see ei kahjusta kangast niivõrd, kui seda teeb päris pesutsükkel.

Viitstart – ma küll ei tea kedagi, kes seda kasutab, aga sellegi poolest… Viitstart on võimalus panna masin pesema kindla arvu tundide pärast. Näiteks sooviksite te pesu pesema panna kell 5 hommikul, aga ise selleks üles tõusta ei taha. Panete siis õhtul pesu ja pesuaine masinasse ja viitstardi nt 9 tunni peale ning teid äratabki pesu pesemise hääl kell 5 hommikul. Suurepärane, kas pole!? Suuremal osal pesumasinatest on see funktsionaalsus olemas.

Kuidas valida külmkappi?

Ühest küljest on külmiku valimine tihtipeale väga lihtne. Kuivõrd meil kodus on mingi konkreetne koht, kuhu külmkapp käib, siis tuleb see mahutada just sinna. Valid selle, mis mõõtude poolest mahub. Lihtne.

Siit ka esimene nõuanne. Ärge ehitage oma külmikut eriti põhjalikult sisse (kui pole tegemist integreeritava külmikuga), sest hiljem täpselt samade mõõtudega kapi leidmine võib osutuda keeruliseks.

Teisest küljest on erineva teo ja näoga külmikuid omajagu. Need aspektid, millele mina tähelepanu pöörata soovitaksin on: mõõdud, tehnoloogia, külmiku sisu; müratase; energiaklass; lisaomadused.

Millist külmkappi siis osta?

1) Mõõdud

Esiteks on mõõte vaja jälgida selleks, et kapp teile reaalselt tuppa mahuks ning seal samas ka ukse lahti teha saaks. Teiseks aga on tähtis ka külmiku sisese ruumi kasutatavus. Mõned kliendid ostavad endale liiga väikse, teised liiga suure külmiku. Kumbki pole hea. Mõlema puhul pole külmiku jahutusfunktsioon väga optimaalse kasutusega. Ühel variandil peab jahutama tühja ruumi, mis külmiku ukse avamisel kogu oma jaheduse kaotab. Teisel juhul ei jõua külmik lühema perioodiga kõiki toiduaineid maha jahutada. Seega, vastavalt teie praegusele külmikule ja selle mahutavusele valige ka sobiv uus.

Tähelepanu pöörake ka sellele, kuidas kappi mõõdetud on. Kui kapp on väljaulatuvate käepidemetega, siis kas need on juba sisse arvestatud. Mõnele meeldib üht, teisele teist moodi.

2) Tehnoloogia

Tehnoloogia all pean silmas külmiku erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Kas külmikus kasutatakse LED valgustust, kas külmik on No Frost või Low Frost või Frost Free, kas tegemist on inverter mootoriga või mitte?

No Frost – tehnoloogia, mis pideva õhuringluse tulemusel takistab jää tekkimist külmikusse. Ventilaatoriga viiakse kapist niiskus välja – pole niiskust, pole jääd. Näiteks kõik Samsungi külmikud on varustatud No Frost tehnoloogiaga. Positiivne on selle tehnoloogia juures see, et külmikut ei pea sisuliselt kunagi enam sulatama. Pole jääd, mis isoleeriks jahutuse funktsiooni, mille tulemusel on külmiku töö efektiivsem. Eriti tähtis on see mugavus just sügavkülma puhul. Negatiivsena on vaja välja tuua, et pidev ventilatsioon tekitab rohkem müra. Venitaltsioon kuivatab külmiku sisu, seega kõik pakendamata toiduained kipuvad ära kuivama.

Low Frost – sarnane tehnoloogia No Frostiga, kuid täielikku jäävabadust lubada ei saa. Üldiselt vaiksem.

Inventer mootor – digitaalselt juhitud harjakesteta mootor, mis on säästlikum, kui tavapärane. Erinevus uuel ja vanal mootori tüübil on ka see, et kui vanemat tüüpi mootori kas töötavad või ei tööta, siis inverter mootor töötab pidevalt, aga erineva võimsusega.

LED valgustus – tõenäoliselt ei pea te seda LED pirni kunagi vahetama. Kestab kauem ja on säästlikum.

3) Külmiku sisu

Loomulikult on kõige tähtsamad külmkapi sisu puhul just need osad, mis saavad suure koormuse osaliseks. Harilikult on nendeks osadeks riiulid, sahtlid ja külmkappi uks.

Erinevatel külmikutel on erineva kvaliteediga kõik need osad. Mõned kipuvad olema väga pehmest plastikust, teised jällegi tunduvad rabedad. Rabedus võib olla probleemiks just sügavkülma osas, kus madalatel temperatuuridel võib plastikust sahtel katki minna. Kvaliteetsematel ja kallimatel külmikutel on sahtlid näiteks siinide peal, mis tähendab, et liikumine on sujuvam ning tekib vähem koormust osadele. Teisalt on aga ka katkiminevaid osi rohkem.

Külmakappide riiulid on tänapäeval harilikult turvaklaasist, mis on raskesti purunevad. See, aga ei tähenda, et nad katki ei läheks. Varuosi on aga võrdlemisi raske hankida. Mõned kliendid on pidanud tähtsaks ka riiulite ääri. Nimelt on kohati just riiulite ääred need, kuhu eriti hästi kõikvõimalik mustus kinni jääb. Muidu on klaasist osa ju kerge puhastada, aga ääred, mis klaasi kaitsevad, tekitavad hea koha mustuse kogunemisele.

Tähtis on silmas pidada ka seda, kui palju külmakapis on riiuleid ja mis tüüpi nad on. Kohati leidub ka 2m kõrguseid külmikuid, millel on sees vaid 2 riiulit. Ruumi tundub palju, aga toidukraami pole millegi peale panna. Kui te olete ära harjunud näiteks pudeliriiuliga, siis ka see kitsendab valikut märkimisväärselt!

Sahtlite erinevast kvaliteedist oli natuke juba juttu. Nüüd ka erinevatest lahendustest. Kohati on jahekapi osas näiteks ainult üks suur sahtel, mis paikneb siis jahekapi all osas. Esineb ka kaks kõrvuti paiknevat sahtlit. Sel juhul ei pea kõiki madalamat temperatuuri vajavaid toiduaineid ühtekokku panema. Miks madal temperatuur? Sahtlite funktsioon tihtipeale on see, et nad pakuvad madalamat temperatuuri, kui külmiku jahekapi avatud osa. Põhjus peitub selle, et külmiku ukse avamisega ei lähe sahtlist kohe jahe õhk välja, vaid see on isoleeritud. Sellest tulenevalt säilivad sahtlites olevad toiduained ka kauem. Harilikult reklaamitakse, et sellesse jahedamasse keskkonda sobivad köögi- ja juurviljad ning liha, kala jms. Sahtleid pakutakse suurematel külmikutel ka kaks ülestikku paiknevat. Üks liha-kala jaoks, ning teine köögi-, juurviljade jaoks.

Kaasaegsematest tehnoloogiatest pakutakse veel antibakteriaalse sisuga külmikuid, mis vahel sisaldavad ka hõbeda osakesi. Selle tulemusel säilib toit jällegi kauem ning külmkapi sisu on bakteritest puhtam.

4) Müratase

Külmkapp on sisuliselt ainus kodumasin, mis pidevalt töötab. Sellest tulenevalt võiks ta olla võimalikult vaikne ja säästlik. Vaikseimad külmikud, mida mina olen Eesti jaekaubanduses kohanud on umbes 34 dB. See konkreetne oli üks integreeritav Electrolux. Harilikud külmikud jäävad aga 39-42 dB vahemikku. Mida vaiksem seda parem – loomulikult. Ja kuuldavasti on erinevus 39dB ja 42dB vahel ka kõrvaga eristatav. Seega kui hinna erinevus on väike, siis tuleks valik langetada kindlasti vaiksema kasuks.

5) Energiaklass

Bioneeri andmetel on viimasel 20 aastal külmikute energiatarve langenud 60%. Olles ainus element kodutehnikast, mida igapäevaselt välja ei lülitata, peaks külmiku säästlikkus olema eesrindlik. Energiaklassid on külmikutele märgitud vastavalt Euroopa Liidu nõuetele, seega võrdlust on lihtne teha. Üks asi on klassid (A, A+ jne) ning teine asi on keskmine aastane energiakulu. Pane tähele, et energiaklassid võivad olla erineva mõõduga külmikutel samad, aga suuremad kulutavad sellegi poolest energiat rohkem. Sisuliselt ei ole müügis enam palju A klassiga külmikuid, pigem ikka säästlikumad. Kui osta No Frost külmik, siis nagu enne räägitud, on energiakulu suurem. Üldjoontes – kui sama hinnaklassi No Frost on A+ energiaklassiga, siis tavalist tüüpi külmik on A++(+) energiaklassiga. Suure energiavõrdluse juures ei tohiks ka liiga otseselt ainult külmikul toodud numbreid vaadata. Tähtis on ju säästlikkuse juures see, kui palju ta säästab teie elektriarvet. Ja hetke elektrihinna juures on kohati põhjendamatu osta A+++ külmkapp, kui ta maksab nt. 300 € rohkem, sest tasuvusaeg lihtsalt selle erinevuse pealt kujuneb tõenäoliselt pikemaks kui külmiku prognoositud eluiga.

6) Lisaomadused

Samuti nagu pesumasinatel on ka osadel külmikutel inverter-tehnoloogial mootor. See tähendab harilikult suuremat säästlikkust ning väiksemat mürataset. Samuti annavad Samsung ning näiteks LG oma inverter-mootoritele 10 aastase garantii. Pakub lisakindlust kindasti.

Külmiku uksel paiknev LCD-ekraan on mõnele tore lisaväärtus, kuigi mina sellest suurt puudust ei tunneks. Kui tihti seda siis juhtub, et te peate oma külmikut seadistama? Mina ei mäleta, millal ma seda viimati tegin.

Side-by-side (kahepoolne) külmikud on valdavalt küll USA turul populaarsed, kuid võtnud turuosa ka Eestis. Hinnad sellistel külmikutel algavad umbes 900€. Harilikult umbes 175 cm kõrgustel on ühel pool jahekapp ning teisel siis sügavkülm. Mõnel kangemal mudelil on sügavkülmpoolse ukse sisse ehitatud ka veemasin/jäämasin. See tähendab, et kuumal suvepäeval saad sealt mugavalt võtta jääkuubikuid oma joogi sisse. Veeühendus on sellist tüüpi külmikutel tihtipeale statsionaarne, mis on ka mugavaim lahendus.