Küsimusi mikrolaineahjudest

 

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Ülioluline on ka popcorni tegemine!

Aga kuidas mikrolaineahi siis täpselt töötab, kas mikrolained on ohtlikud ja miks mikrolaineahju ei tohi panna metalli? Kõik väga tähtsad küsimused, millele igapäevaselt ei mõtle.

Mikrolaineahju tööpõhimõte:

Mikrolaineahjul on 3 peamist komponenti –
1) magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks,
2) mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja
3) kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole. “See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise.”

h2o
Dipoolid

[1] Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained mõjuvad toidus olevatele elektrilistele dipoolidele nii, et nimetatud molekulid tahavad ennast pöörata vastavalt magnetori poolt antud elektrivälja suunale. Kuna magnetor sisuliselt vahetab suunda ~2,5 GHz sagedusega ehk 2,5 miljardit korda sekundis, siis toimub dipoolsete molekulide vahel hõõrdumine. Selle hõõrdumise tulemuseks on temperatuuri tõus. See toimib sarnaselt kahe pulgaga tule tegemisele, kus hõõrdumisest tuli tuleb, aga lihtsalt väga palju kiiremini ning hoopis mikrolainete abil toidu sees!

 

Microwave-Door
Ahju ukse sees on peen metallvõrk, mis hoiab lained ahju sees.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Mikrolained ei ole kahjulikud.

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju.[2]

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nendele nõudele, mida te mikrolaineahjus kasutate toidu soojendamiseks.

Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA’d ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad. Need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea. Probleem tekib aga ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.[3]

Pöörake seega tähelepanu sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendate, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks „Microwave Safe“ ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.Capture

 

 

Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna soovitusena tuuakse seega välja:

  • Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.
  • Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.
  • Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid jms.
  • Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.
  • Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Sest metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks. Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt.

Kuid teistel juhtudel võib metallist eseme ümber hakata lendama sädemeid! See võib välja näha nagu väike äiksetorm.[4] Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Rohkem infot mikrolaineahju tööpõhimõttest siit:

 

Allikad:

[1] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[2] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[3] http://www.health.harvard.edu/staying-healthy/microwaving-food-in-plastic-dangerous-or-not

[4] http://engineering.mit.edu/ask/why-can%E2%80%99t-we-put-metal-objects-microwave

Millist tahvelarvutit osta?

Android versus apple iOS

Siit leiate vastuseid küsimustele:

Kuidas valida tahvelarvutit?
Miks vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu?
Milline tahvelarvuti sobib lapsele?
Milline on hea tahvelarvuti?

1. Ekraan!!!

Kahtlemata kõige tähtsam komponent ühe tahvelarvuti juures on ekraan. Loeb nii selle suurus kui ekraani resolutsioon. Valdavalt saab tahvlid jagada kahte kategooriasse – ~10 tollised ja 7/8 tollise (diagonaal) ekraaniga tahvelarvutid. Mina ise kasutan 7” Asus Nexus 7 (2013) mudelit. Üldjoontes on see piisavalt suur igapäevasteks asjadeks ning peaaegu mahub ka tasku. Kui mul oleks aga suurem telefon (hetkel 4,5”) siis poleks 7” tahvlil enam suurt mõtet. Uuemad telefonid on keskmiselt 5,2” ning see erinevus 5,2 ja 7 tolli vahel ei õigusta enam tahvli olemasolu. Siis peaks pigem olema juab 10.1” tahvel. Aastaid ajas ka Apple seda rida, et ei ole mõtet teha väiksemat tahvlit kui 10”, kuid turg võttis oma suuna ning nüüd on iPad mini 3 7.9” ekraaniga.

Ütlemata tähtis nende ekraanide puhul on resolutsioon. Kui olete kord näinud Full HD resolutsiooniga 7” tabletit, siis ei ole enam isu tagasi minna kehvema ja teralise pildi peale. iPadi retina ekraan toob eelnimetatud iPad mini 3 puhul 326 pikslit tolli kohta ning näiteks HTC Nexus 9 281 pikslit tolli kohta. Teiselt poolt on siiani paljud kaasaegsed tahvlid, mis 10.1” ekraani juures pakuvad vaid 1280×800 resolutsiooni, mis teeb 149 pikslit tolli kohta. Kahekordne vahe on kaugelt näha! Eelistage suuremat resolutsiooni!

2. Aku mahutavus

Suurim boonus tahvelarvutitel näiteks sülearvutite ees on aku kestvus. See on ka üks põhjusi, miks ma oma sülearvutist loobuda otsustasin. Kui filmi vaadates sai mu sülearvuti aku harilikult 2 tunniga otsa ning n-ö lihtsalt seistes kannatas 4 tundi, siis tahvelarvutil pole 8 tundi tööaega täiesti normaalne. Lihtsalt seistes kannatab ta ka 4 päeva. Märkimisväärne vahe.
Kuid loomulikult on erinevatel tahvelarvutitel ka erinevad akud. Üldjoontes võiks arvata, et suuremale tahvlile mahub sisse ka suurem aku ning see on ka õige, aga see ei tähenda automaatselt pikemat kasutusaega, sest suurem ekraan võtab ka märgatavalt rohkem energiat!

3. Apple iOS vs Google Android

Järgmine valik tuleb teha operatsioonisüsteemi suhtes. Kas minna pigem brändi ja lihtsuse (intuitiivsuse) suunas või Google teenuste ja suurte valikute suunas. Üldjoontes otsustatakse pigem selle alusel, mis marki nutitelefon teil juba taskus on. Kui iPhone, siis pole pääsu ka iPad’ist.
Nagu öeldud, kasutan ise Androidi baasil tahvelarvutit ning kuna olen aktiivselt ühendatud ka Gmaili ja Google Mapsi ning muude Google teenustega, siis ei näe põhjust iPadi ostuks. Eriti arvestades seda, et üldjuhul on Apple tooted ikkagi pigem kallimad võrreldes teiste brändidega.

Igapäevases kasutuses näen loomulikult iPadi võlu – kõik töötab nii, nagu peab. Androidil ikka juhtub seda vahest, et süsteem teeb arvamatuid asju. Teiseks on suurte modifitseerimisvõimalustega Android ka keerukam seadistada. Kui tahate kergemalt ja lihtsamalt (mitte soodsamalt) läbi saada, siis valige iOS (iPad).android_versus_apple_2

Mõlemale platvormile ehk operatsioonisüsteemile on saadaval mõõtmatu hulk rakendusi. Apple App-store ja Google Play. Erinevus on valdavalt kahes aspektis: 1) Appstore’ist leiad ainult Apple poolt kinnitatud ja kontrollitud äppe. Google Play poest leiad ka n-ö kolmandate osapoolte potentsiaalselt kahjulikke rakendusi. 2) Appstore’is on rakendused harilikult natuke kallimad aga ka paremini kohandatud iPadile. Google Play poest saad tihtipeale rakenduse, mis on mõeldud mobiilile kuid tahvlil esineb väljavenitatud kujul, et kogu ekraan ära täita.

4. Riistvara

Kui riistvara poolest juba ekraanist ja akust rääkisime, siis muud omadused saab kokku võtta ühe punkti all. Nagu IT toodete puhul ikka peab rääkima protsessorist, RAMist, sisemälust, ühenduvusest ja kaameratest.

Protsessor – võiks olla 4 tuumaline ehk Quad-core. Mida suurem on taktsagedus ehk GHz, seda parem. Odavamad tahvlid on dual-core ehk kahetuumalise protsessoriga, kuid see otseselt ei tähenda, et nad 2x kehvemad oleks kui neljatuumalised.

RAM – kindlasti peaks olema ühel normaalsel tahvlil 1 GB RAMi. Jällegi – kõige uuematel ja kallimatel on 3GB.

Sisemälu – on vajalik operatsioonisüsteemi ning kõikide teie failide, fotode, muusika jms hoidmiseks. Paljudel tahvelarvutitel on võimalik ka mälukaardiga mälumahtu suurendada, kuid selle peate enne ostu kindlaks tegema. iPad’i mälu pole võimalik mälukaartidega suurendada. Neid müüakse konkreetse, juba sisseehitatud mälumahuga, näiteks 16, 64 või 128 GB. Seejuures võib 16 GB versioon väga kiiresti n-ö väikseks jääda.

Ühenduvus – peamine erinevus on siinkohal see, et kas tahvel toetab 3G/4G ühendust ehk siis, et kas talle saab sisestada mobiilioperaatori SIM kaardi. Selle SIM kaardiga saab ühenduda mobiilsidevõrkudesse täpselt seal, kus te parasjagu olete. Kui levi on!
Alternatiiv sellele on ainult WiFi võrkudesse ühenduv seade. 3G/4G seadmetel on samuti WiFi võimekus olemas.
Minu soovitus siinkohal oleks läbi mõelda tahvli kasutus. Kui te olete oma nutitelefoniga mobiilse interneti kasutaja, siis saate soovi korral kasutada nutitelefoni ka WiFi pääsupunkti loomiseks, mis võimaldab ka tavalisel, ainult WiFi ühenduvusega tahvelarvutil internetti ühenduda. Seega poleks teil otsest vajadust järjekordse mobiilside lepingu järele.
Kui aga peate väga tähtsaks seda, et tahvel on pidevalt 4G võrku ühendatud, siis pole muud valikut kui võtta 3G/4G võimekusega tahvelarvuti.

Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks

Natuke peaks selgitama ka tahvli küljes olevaid ühendusi. Suuremal osal tahvelarvutitel on olemas Bluetooth ühenduse võimekus.
Androidi tahvlitel on tavaliselt laadimise auguks micro-USB. Sellega saab tahvlit nii laadida kui ka arvutiga ühendada. Sel viisil saab ühendada ka mälupulga või välise kõvaketta või ka spetsiaalse ülemineku abil HDMI väljundi, millega edastada oma tahvli pilti telerisse, monitori või projektorisse.

iPadil on kasutusel Lightning port, millega toimub nii laadimine kui ühendumine kõikvõimalike lisaseadmetega. Tihtipeale on vajalikud adapterid. Karbis kaasas on Lightning ühenduse üleminek USB 2.0 kaablile. Enne 2014. aastat oli kasutusel 30 pinnine ühenduspistik.

Kaamerad – tänapäevastel tahvelarvutitel on kaks kaamerat. Üks, mis vaatab kasutaja poole ehk paikneb ekraaniga samal küljel ning teine, mis on tahvli tagaküljel. Harilikult on parem kaamera see, mis paikneb tagaküljel, kuigi see tendents on pigem muutumas. Tagaküljel asub kaamera on, nagu ikka, tavapäraseks pildistamiseks. Eesmisel küljel asetsev aga enda pildistamiseks või videokõnede pidamiseks. Just selfide tegemise vaimus on nii telefonide kui tahvelarvutite eesmised kaamerad teinud läbi arengu.
Tahvelarvutite ostmise eel tehke kindlasti selgeks, kas teie soovitud tahvlil on olemas ka teie poole vaatav kaamera, sest harilikult on see kaamera auk märkimisväärselt vähem näha.

5. Milleks siis vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu? Mina leidsin, et mu sülearvuti veedab valdavalt aega aknalaua peal ning kuna kodus olles on mul ka suur lauaarvuti, kus suurem ekraan ja mida parem kasutada on, siis sülearvutit kasutasin ainult siis, kui pikemaks ajaks kodust ära läksin. Aga kaasa võtmiseks on ju palju mugavam omada tahvelarvutit, mis on mõõtmetelt väiksem, aga ekraan tihtipeale isegi parem, kui sülearvutitel. Samuti on filmide vaatamiseks, veebi brausimiseks, meilide lugemiseks ning ajaviite mängude mängimiseks tahvelarvuti samuti väga mugav ja kohati mugavamgi kui sülearvuti. Filmi vaatamine bussis või rongis on tohutult mugavam kui sülearvutiga. Pole klappi, mida peab avama jne. Märgin ka ära, et mul oli isegi väike – kõigest 12,1” ekraaniga sülearvuti.
Kui teil on palju trükkimist on sülearvutil, siis pole tahvelarvuti väga mugav, kuid kõige muu jaoks julgen soovitada tahvlit.

6. Milline tahvelarvuti osta lapsele? Üldjoontes kehtib ikkagi kogu ülal kirjutatud jutt. Samas lastele tahvli ostmisel peaks väga täpselt tähelepanu pöörama hinnalipikule, sest tihti ei pea elektroonika lastele vastu. Väga levinud on praktika osta KÕIGE odavam tahvelarvuti, mis on võimalik kätte saada. Sellega ma päris nõus olla ei saa. Kõige odavamad on ka kõige kehvemad. Hetkel tuleks alustada umbes 100€ juurest. Selle eest on võimalik saada juba normaalse protsessoriga (nelja tuumaga) tahvelarvuti, mis ei jää koheselt toppama ja võimaldab ka mõne ilusama mängu ära mängida. Soovitada julgeksin näiteks seda: link. Selle mudeli puhul pole ekraan muidugi suurem asi, aga lastele esimeseks tahvelarvutiks, millega aegajalt ka midagi hariduslikku teha on see vägagi sobiv.Tahvelarvuti lapse käes

Loodan, et saite vastuseid mõnele küsimusele, mis teil tekkinud on. Kui soovite veel midagi täpsustada, siis kirjutage kommentaaridesse.

Kuidas osta uut (2015. a.) LED telerit?

Üldjoonelise artikli selle kohta, kuidas endale uut LED telerit valida, leiate siit: link. Kuid kuna aeg ajalt tehnoloogiamaailmas ikkagi midagi muutub, siis võtan selle artikliga kokku selle, mida oodata 2015. aasta televiisoritelt. Milline televiisor endale valida just 2015. aasta mudelivalikust?

3D on surnud – elagu UHD / 4K

Jah, nii ta kõlab. Tegelikult on tegemist pigem klassikalise reklaamindusega, sest kumbki pole ei surnud ega just äsja leiutatud. Tõsi ta on, et suurel jaol teleritel pole enam 3D funktsiooni. Just soodne ots telerite valikust jäi 3D’st ilma. LG ja Samsungil on 3D funktsioon alles jäetud kallimatele mudelitele (Samsungil alates 7. seeriast) ning Philipsi mudelitel on 3D alates 6500 seeriast.

3D
Avatar (2009) oli üks esimestest 3D filmidest, mis tavakinodesse jõudis.

Üldjoontes ongi aga rohkem UHD telereid turule toodud ning 3D funktsiooniga mudeleid on selle võrra vähem. Ma arvan, et see on ka õige! Pole suur 3D fänn kunagi olnud. Ei kinos ega kodus. Olen isegi kinno minemata jätnud seetõttu, et filmi seal näidati vaid 3D’s. Harilik tagasiside 3D kasutuse kohta kodudes on ka pigem selline, et “Jah, mõni kord aastas otsin need prillid ka ise üles, aga siis ka ainult mõne 3D multika vaatamiseks, mille lastele ostsin.”

Ega UHD puhul väga palju paremaid uudiseid muidugi pole! Esiteks aga selgitus, et mis on 4K ja mis on UHD. 4K – tähistab numbrit 4000. Ehk siis 4000 pikslit. See lühend pärineb professionaalsest filmitööstusest, kus standardne mõõt oli 4096 x 2160 pikslit. Järelikult tohiks kasutada tähist 4K vaid ekraanide puhul, mis on üht pidi rohkem kui 4000 pikslit (jättes samaks ekraanisuhte). UHD lahti kirjutatult tähenda Ultra High Definition ehk siis Ultra Kõrglahutus. Sisuliselt on UHD ekraanid kaks korda teravamad kui Full HD ekraanid ning nende resolutsioon on siis ka 3840 x 2160. Ometi pole UHD võrdeline 4K’ga just selle pärast, et 3840 pole ju 4K ehk 4000 pikslit. Need telerid, mida täna harilikus elektroonikapoes müüakse on UHD ja mitte 4K.

Aga olenemata sellest, et kas tegemist on UHD või 4K telekaga, siis pole sisu toodetud neile kummalegi väga. Halenaljakas, aga eelmise aasta UHD telerimudelitega sai kaasa ühe välise kõvaketta, mille peal oli 8 UHD resolutsiooniga loodusfilmi. Ja sel hetkel oligi see sisuliselt kogu UHD eelis.

Pärast seda on tulnud mitmeid seadmeid, mis suudavad UHD videot salvestada nagu näiteks GoPro Hero 4 Black seikluskaamera. Samuti on lisandunud võimalusi UHD filmide vaatamiseks (link), kuid kõik vajavad palju raha ja/või väga kiiret internetti. Seega ei ole põhjendamatu küsimus: Kas UHD on uus 3D? Kas järgmine aasta kaob ka UHD ja asemele tuleb midagi uut?

Midagi uut kindlasti tuleb, selles pole kunagi küsimus, aga ma arvan, et UHD on kindlasti püsivam kui 3D. 55 tolline televiisor on Full HD resolutsioonis lähemalt vaadates juba piinlikult teraline. “Ära vaata siis nii lähedalt!” Jah, aga sellise mõtteviisiga inimesed ei osta endale ka head ja uut telerit. Resolutsioon saab just eriliseks kaalukeeleks monitoride puhul, mida inimesed üldiselt liigagi lähedalt piidlevad. Ilmselt läheb veel aega, aga eks jõuab ka UHD sisu tootmine järele ja siis saavad kõik inimesed nina vastu telekat istuda ilma, et pildil piksleid üksteisest eraldaks. Tänasel päeval on hea valik soetada endale pigem UHD kui 3D televiisor.

Smart TV on nüüd valmis???

Peamine teine uuendus, mis silma torkab, on jätkuvad edusammud Smart TV vallas. Vähemalt 3 aastat on sellega pusitud. Kõigil normaalsetel televiisoritel on WiFi integreeritud ja veebilehitseja on neis ka olemas, aga siiski on kõik väga aeglane ning mugavast kasutuskogemusest ei tahaks juttu teha.

Ma ise pole veel ühtegi uuendatud süsteemiga telerit katsuda saanud, kuid väidetavalt on LG WebOS 2.0 lihtsalt palju kiirem kui eelmine generatsioon. Lisatud on n-ö kiirvalikuid, mis teevad igapäevase telerikasutuse sujuvamaks. Eesti turule tähtsa aspektina tuleb Elioni äpp ehk siis n-ö sisseehitatud digibox nüüd ka LG teleritele. Kõigile nendele mudelitele, mis on WebOS 2.0’ga ehk siis alates 630 mudelist üles poole.

Philips jätkab Androidi baasil Smart TV süsteemi arendamist, kuid muresid (eelmise aasta põhjal) on neil lahendada palju. Sel aastal tuuakse välja 80% teleritest juba Androidi operatsioonisüsteemiga; Androidi saavad ka mõned algtaseme Full HD televiisorid. Tegemist on siis Android telerite teise põlvkonnaga.

philips 7600
Philips 7600 jalgade disain

Telerite disain muutub igal aastal ning natuke on muutunud ka tänavu. Valdavalt tehakse telereid jätkuvalt kitsama raamiga ning Philips on oma erinevate mudeliseeriate juures isegi välja toonud mõõtmed nii ekraani paksusele kui nähtavale äärele. Näiteks 7600 seeria puhul on teleri paksus 17 mm (41 mm koos jalaga) ja ekraani äär on 7 mm.

 

 

Jätan selle artikli hetkel lahtiseks, selleks et siia lisada infot, mida telerite kasutuse käigus omandan ja siis saan teieni tuua. Uuendamisteni!