Millist robottolmuimejat valida?

Noo_NooIlmselgelt pole koristamine kellegi meelistegevus ning igasuguste kodurobotite eesmärk
on meie elu lihtsamaks teha. Miks siis mitte võtta endale koju säärane lemmiklooma asendus, kes ka kasulik on!

Nagu näiteks Noo-Noo Teletupsudest:

Loomulikult ei ole tänapäevased robottolmuimejad veel ideaalsed, sest nende tootmise aeg ulatub ainult aastasse 2001. Eestlastele jäävad head robot-koristajad veel veidi kalliks, kuid soodsamad saab kätte juba paarisaja eurorahaga.

Täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi robottolmuimejaid valima peaks loe siit: robottolmuimejad.ee

 

Advertisements

Küsimusi mikrolaineahjudest

 

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Ülioluline on ka popcorni tegemine!

Aga kuidas mikrolaineahi siis täpselt töötab, kas mikrolained on ohtlikud ja miks mikrolaineahju ei tohi panna metalli? Kõik väga tähtsad küsimused, millele igapäevaselt ei mõtle.

Mikrolaineahju tööpõhimõte:

Mikrolaineahjul on 3 peamist komponenti –
1) magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks,
2) mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja
3) kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole. “See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise.”

h2o
Dipoolid

[1] Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained mõjuvad toidus olevatele elektrilistele dipoolidele nii, et nimetatud molekulid tahavad ennast pöörata vastavalt magnetori poolt antud elektrivälja suunale. Kuna magnetor sisuliselt vahetab suunda ~2,5 GHz sagedusega ehk 2,5 miljardit korda sekundis, siis toimub dipoolsete molekulide vahel hõõrdumine. Selle hõõrdumise tulemuseks on temperatuuri tõus. See toimib sarnaselt kahe pulgaga tule tegemisele, kus hõõrdumisest tuli tuleb, aga lihtsalt väga palju kiiremini ning hoopis mikrolainete abil toidu sees!

 

Microwave-Door
Ahju ukse sees on peen metallvõrk, mis hoiab lained ahju sees.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Mikrolained ei ole kahjulikud.

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju.[2]

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nendele nõudele, mida te mikrolaineahjus kasutate toidu soojendamiseks.

Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA’d ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad. Need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea. Probleem tekib aga ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.[3]

Pöörake seega tähelepanu sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendate, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks „Microwave Safe“ ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.Capture

 

 

Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna soovitusena tuuakse seega välja:

  • Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.
  • Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.
  • Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid jms.
  • Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.
  • Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Sest metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks. Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt.

Kuid teistel juhtudel võib metallist eseme ümber hakata lendama sädemeid! See võib välja näha nagu väike äiksetorm.[4] Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Rohkem infot mikrolaineahju tööpõhimõttest siit:

 

Allikad:

[1] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[2] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[3] http://www.health.harvard.edu/staying-healthy/microwaving-food-in-plastic-dangerous-or-not

[4] http://engineering.mit.edu/ask/why-can%E2%80%99t-we-put-metal-objects-microwave

Lahedad jõulukingid – TOP 5 tehnikahuvilisele.

 

 

TOP 5 kingiideed tehnikahuvilisele

Teistele jõulukingituse tegemine on palju keerulisem kui iseendale. Sellest tulenevalt peangi vajalikuks kirjutada just nendest asjadest, mida ma endale jõuludeks sooviksin (või olen juba saanud). Loodan, et see teeb kellegi teise otsingud kergemaks ja annab vähemalt ideid, milliseid kingitusi teha võiks. Ehk leiad siit jõulukingi enda mehele, pojale või naisele, tütrele.

  1. Raspberry Pi või Arduino komplektRaspberry Pi


    Mõlema puhul on tegemist väikeste arvutitega, mida saab kasutada igasuguste huvitavate projektide jaoks. Näiteks saab Raspberry Pi’st teha meediakeskuse oma teleka külge. Sellega saad mängida kogu oma muusikat ja filme läbi teleri. Samuti on väga populaarne igasuguste robotite valmistamine, kus mõtlevat osa täidabki see miniarvuti. Eriti temaatiline, kuna just täna algas järjekordne R
    obotex.
    Põhiline – kui kingi saajale meeldib ise natuke arvutitega pusida – neid lahti võtta ja vb ka programmeerida, siis on see päris hea kingitus.

    Ise ostsin sellise masina siit: link.

  2. Aktiivse mürasummutusega kõrvaklapidSHL3850
    Aktiivne mürasummutus tähendab sellist tehnoloogiat, kus kõrvaklapi korpuse peal on mikrofonid, mis kuulavad välist müra ning siis pöörab selle heli n-ö ümber muutes selle sisuliselt vaikuseks. Jama seletus jah. Aga resultaat on lahe.
    Põhimõtteliselt on kõrvaklappide peal nupuke, vajutate seda ja kõik ebavajalik ja ühelaadne müra, mis muidu teile kõrvaklappidesse tungiks, kaob ära. Teate seda tohutut müra, mis lennukis sõites teie kõrvu ja pead väsitab – kadunud. Või seda ühtlast undamist, mida tolmuimeja tekitab – kadunud.Väike demovideo, et mõttes paremini aru saada: Youtube.

    Soodsa hinnaga saab näiteks need klapid: link.

  3. Tööriistade komplekt arvutihuvilisele
    Kui juba on huvi selliste väikeste elektroonikaseadmete lahti võtmiseks ja loodetavasti ka uuesti kokku panekuks, siis oleks ilmselt vaja ka mingeid tööriistu.
    Alustada tuleks sellistest väikestest kruvikeerajatest, mis oleks soovitatavalt magnet otsaga.
    Oomipoest saab nii mõndagi: link.
    Aga paremaid asju saab siit: link.
    vtbt13
  4. Juhtmevaba puuteplaadiga klaviatuur
    Suuremates osades kodudes on juba nutitelerid. Nutiteleri märkimisväärselt mugavamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks saab sellele järgi ühendada klaviatuur, kus on peal ka puuteplaat. Puuteplaat on põhimõtteliselt hiir – nagu sülearvutitelgi.logitech-k400-estPanete väikse saatja teleka külge ja 99% juhtudel kõik kohe töötabki. Saate klaviatuuril kirjutades veebis surfata ja Youtube’ist mugavalt videoid otsida. Tegelikkuses saab ka näiteks mailidele vastata jms.
    Jah – see ühendub edukalt ka punktis 1 välja toodud miniarvutitega.

    Osta siit: link.

  5. Robot-tolmuimeja
    Ka tehnikahuviline on sunnitud aeg-ajalt koristama. Kahjuksrobo_janitor_by_gcmstudios-d5ab2ir.
    Õnneks saab põneva ühendada kasulikuga ning robot-tolmuimeja (vaatamata krõbedale hinnale) on väga hea valik.
    Esiteks on ta ikkagi robot, mida kallim seda nutikam ja rohkemate sensoritega. Teiseks ta koristab iseseisvalt ja teie eest. Geniaalne.Valik on ka Eesti turul juba päris palju. Võta kasvõi see sama: link.
    Tolmuimejatest üldisemalt kirjutan siin.

Kuidas valida endale parimat sülearvutit?

Üritan siinkohal anda kiire ja ülevaatliku juhendi selleks, millele mõelda kui tahate osta uut sülearvutit? Loomulikult on teemast võimalik kirjutada raamatuid, aga alustuseks sobib ehk seegi. Väidaksin, et sülearvutid on töö tegemisel palju levinumad kui lauaarvutid. Eriti ametikohtadel, kus on aeg-ajalt vaja arvuti kaasa võtta. Võimekus just tavaliseks tekstitöötluseks ja veebilehitsejaks on täiesti küllaldane ka sülearvutite puhul. Ja kui paljud inimesed siis tegelikult oma arvutit rohkemaks kasutavad?

Millist sülearvutit osta? Valikus on väga suure hinnaerinevusega ning pealtnäha väga sarnaseid laptop’e. Soodne sülearvuti algab umbes 250€ juurest ning mänguri sülearvuti võib vabalt maksta ka 2000€. Kuidas siis valida sobiv sülearvuti?

Sülearvuti omadused, millest kindlasti rääkima peaks on: 1) ekraan; 2) protsessor ja RAM; 3) kõvaketas või SSD; 4) klaviatuur ja puuteplaat; 5) muud omadused.

1) Sülearvuti ekraan

Sülearvuti ekraan on tähtis. Esiteks peaks ta olema võimalikult kõrge resolutsiooniga selleks, et nähtav pilt oleks terav ning töölauale mahuks piisavalt ikoone. Mida madalam resolutsioon, seda vähem mahub harilikult ka igasugu faile, otseteid jms. Ekraani puhul tuleks silmas pidada ka maksimaalset heledust – madala heledusega ekraan võib jääda liiga tuhmiks juhuks kui näiteks päike ekraani peale paistab, sest siis pole sealt midagi näha. Ekraanid saab üldjoontes jagada kaheks – läikivad ja mattid ekraanid. Läikiv sülearvuti ekraan on harilikult parema ja täpsema värviedastusega ning ideaalsetes tingimustes näeb parem välja. Kahjuks aga on ideaalseid tingimusi harva ning siinkohal tulebki mati ekraan eelised. Matt ekraan ei peegelda valguse peale paistmisel ja laseb erinevates tingimustes paremini tööd teha, kuid samas on sellelt kuvatud pilt hajusam ning vähem täpne võrreldes teist tüüpi ekraaniga. Mina ise eelistan kindlasti matte ekraane. Ekraani suurust valides peab arvestama ka seda, et üldjoontes on suurema ekraaniga arvutid ka raskemad arvutid. Aga osaliselt on just mobiilsus see, milleks sülearvuti ostetakse, seega ei tohiks see konti murdev olla. Samas kui ostate sülearvuti, mis niikuinii valdavalt laua peal seisab, siis on suurema ekraani taga loomulikult mugavam tööd teha. Peate ise hindama oma arvuti tõenäoliselt kasutust ning sellest lähtuvalt ka otsuse tegema.

2) Protsessor ja RAM

Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.
Intel i5 seeria protsessorid on keskmisest suurema jõudlusega.

Protsessorid ja mälud on ka tähtsad, aga mitte kaugeltki nii tähtsad kui mõned aastad tagasi. Pigem on liigutud piisavalt võimsate protsessorite poole, mis saavad hakkama tavaliste ülesannetega – sellised protsessorid on ka kõige odavamates sülerites. Loomulikult ei jooksuta selline odav masin erinevaid CAD programme ning ka pildi- ja videotöötlus ei tule selle peal hästi välja. Kuna aga tavalise inimese arvutikasutus sisaldab endas valdavalt veebilehitseja kasutust ning aeg ajalt ka videote/fotode vaatamist, siis sellega ei tohiks ükski raal enam hätta jääda. Parim sülearvuti mängimiseks on loomulikult kõige võimsama protsessoriga! Samas peab rõhutama, et protsessor on arvuti süda! Kuid tõenäoliselt ka kõige kallim üksik-komponent, seega väga hea protsessoriga arvuti maksab ka väga palju. Eelistada tasub alati uuemate generatsioonide protsessoreid – Intel Core protsessoritel näitab esimene number nende generatsiooni, mida suurem number, seda uuem. Hetkel on uusimad 5. generatsiooni omad. Samuti ei tohiks protsessori valimisel lähtuda vaid tuumade arvust või taktkiirusest – mina kasutan Passmark lehte, kus saab erinevaid protsessoreid võrrelda (link). Erinevad protsessori tüübid on parem lahti kirjutada mõnes teises ja põhjalikumas artiklis, kuid RAM ehk mälu ehk muutmälu kohta võib ühiselt öelda – mida rohkem, seda parem (vähemalt 4GB peaks ikka olema).

3) Kõvaketas ja SSD

Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) ja SSD (Solid State Drive) on võhiku jaoks sama asi ja sisuliselt ta sama rolli ka täidab. Ometi on neil märkimisväärseid erinevusi ka peale lühendi. Üldjoontes on HDD – ehk siis klassikaline kõvaketas – andmemahuti, kus on liikuvad osad ja mis seega ka häälitseb ning on õrn, kuid harilikult mahutab rohkem andmeid sama raha eest võrreldes SSDga. SSD on rohkem sarnane mälupulgale. Põrutuskindel, puuduvad liikuvad osad, vaikne. Peale selle on SSD ka märkimisväärselt kiirem ehk siis andmevood saavad kiiremini kirjutatud ja loetud võrreldes HDD’ga. Sellegi poolest on HDD ehk kõvaketas eelistatud just nende poolt, kellel on palju andmeid vaja hoida oma sülearvutis. Näiteks meeldivad teile filmid ja muusika – peamine koht, kus nad endale kodu leiavad on kõvaketas. Kui SSD’d on harilikult umbes 128 kuni 500 GB, siis normaalsed kõvakettad 500 kuni 1000 GB. Kahekordne mahu vahe võib mõne inimese juba mõtlema panna! Kui otsite võimalikult soodsat ja suure mahutavusega sülearvutit, siis pole SSD praeguste hindade juures veel teie jaoks. Kui aga soovite head ja kiiret ja ka rohkem põrutuskindlat raali, siis valige kindlasti SSD.

4) Klaviatuur ja puuteplaat Tihtipeale on klaviatuur ja puuteplaat (touchpad) viimased asjad, mida arvuti juures vaadatakse. Ometi puutume me füüsiliselt just nende komponentidega kõige rohkem kokku, oleme arvutiga kontaktis klaviatuuri või puuteplaadi kaudu. Mis siis eristab head ja halba klaviatuuri. Eks valdavalt on see tunnetuse küsimus, aga mõned asjad on kindlad. Hea koostekvaliteet (klahvid püsivad arvuti küljes); klahvi käik on selge (st. saad aru, millal vajutus on tehtud); klaviatuur on õige regiooni oma (olemas on täpitähed ja erimärgid nagu ‘@’ on õiges kohas).

touchpad
Parimateks puuteplaatideks peetakse tihti just Apple toodete omi.

Sülearvuti puuteplaat peaks olema piisavalt suur, et seal saaks lahedalt näpuga ‘ringi sõita’. Klavidega sama lugu – peab saama aru, kui klikk on tehtud. Samuti võiks olla puuteplaadi pind sobiva kattega, et ka natuke niiske sõrm selle peal hästi libiseks jne. Alternatiiv on muidugi see, et ostate sülearvutile lisaks hiire…

5) Muud omadused

Aku – sülearvuti akukestvuses mängivad rolli mitmed asjaolud. Loomulikult see, et kui suur on aku mahutavus ampertundides, kui suur on ekraan, mis heleduse see ekraan töötab, kuid lõppkokkuvõttes see, et mida arvutiga konkreetsel ajahetkel tehakse. Kui jooksutatakse väga ressursimahukaid programme nii, et sülearvuti ventilaator huugab, siis pole ka aku kestvus pikk. Erinevused loomulikult akudel ja arvutitel on – just sülearvutite jaoks on kasutusel ka eriti energiasäästlikud protsessorid, mis mõningal määral pikendavad aku kestvust. Samas pole tihtipeale arvutite juures aga seda välja toodud, et kui kaua aku kestvus siis ikkagi on – seda just seetõttu, et see oleneb liiga palju kasutajast endast.

Veebikaamera ja mikrofon – tänapäeva vist polegi enam arvutit, millel poleks integreeritud veebikaamerat ja mikrofoni. Kvaliteedis küll erinevus on, aga tihtipeale saad sellest aru siis, kui oled mitut arvutit vaheldumisi kasutanud. Küll aga on need kindlasti vajalikud lisandused – Skype ja muud säärased suhtlusprogrammid töötavad kui valatult, kui atribuudid on juba sisse ehitatud.

Turvalisus – sõrmejäljelugeja on hetkeseisuga vist ainult äriklassi Lenovo ja HP arvutitel. Ennustan, et see on tulevikus sülearvutitel n-ö põhivarustuses. Asendab sisselogimisel tüütu salasõna trükkimise ja on igal juhul palju turvalisem. Fujitsu pakub ka uuema ja märkimisväärselt turvalisema lahendusena käelaba veenimustrituvastust (link). Teine turvaelement, mida sülearvutitelt leiab on Kensintoni lukuauk. See võimaldab arvuti lukuga näiteks laua külge aheldada. Tean, et selliseid lahendusi pakuvad klientidele näiteks mõned raamatukogud.

Garantii – tänu Euroopa Liidule on kõikidele uutele toodetele minimaalne pretensioonide esitamise aeg 2 aastat. Samas pakuvad mõned tootjad oma toodetele laiendatud garantiid. Nagu näiteks Dell. Mitte, et ma maailma suurim Delli fänn oleks, kuid minu silmis tõstab see tema väärtust märkimisväärselt. Dell pakub siis oma sülearvutitele 3 aastast garantiid. Kui valite sülearvutit, siis just vastupidavuse ja suutlikkuse poolest tuleks eelistada n-ö äriklassi sülearvuteid (konkreetsed mudelid Lenovo, HP, Dell ja Fujitsu valikust), millest kirjutan täpsemalt mõnes teises artiklis.