Comfortlift – nõudepesumasina korv tõuseb peaaegu iseenesest

Lühike aga väga huvitav uudis Electroluxilt.

Nimelt on Electrolux (või AEG aga tegelikult vahet pole) toonud välja sellise lahenduse, mis võimaldab nõudepesumasina alumist korvi tõsta ülemise korviga samale kõrgusele. Selle eesmärk on siis see, et kui te nõude masinasse panekul või välja võtmisel ei taha seda ebamugavat, pea alaspidi, positsiooni hoida, siis saate alumise riiuli endale sobivamale kõrgusele tõsta.Comfortlift

Jutt on küll hea, aga pilt on parem!

 

 

Veel parem on muidugi video ja siin ka reaalselt näeb, kuidas see töötab. Youtube.
Nagu härra videos ka räägib, siis tegemist on päris huvitava uuendusega üle pika aja ning ootame huviga millal need reaalselt müügile tulevad!

Hea töö Electrolux (või AEG).

Advertisements

Millist robottolmuimejat valida?

Noo_NooIlmselgelt pole koristamine kellegi meelistegevus ning igasuguste kodurobotite eesmärk
on meie elu lihtsamaks teha. Miks siis mitte võtta endale koju säärane lemmiklooma asendus, kes ka kasulik on!

Nagu näiteks Noo-Noo Teletupsudest:

Loomulikult ei ole tänapäevased robottolmuimejad veel ideaalsed, sest nende tootmise aeg ulatub ainult aastasse 2001. Eestlastele jäävad head robot-koristajad veel veidi kalliks, kuid soodsamad saab kätte juba paarisaja eurorahaga.

Täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi robottolmuimejaid valima peaks loe siit: robottolmuimejad.ee

 

Küsimusi mikrolaineahjudest

 

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Ülioluline on ka popcorni tegemine!

Aga kuidas mikrolaineahi siis täpselt töötab, kas mikrolained on ohtlikud ja miks mikrolaineahju ei tohi panna metalli? Kõik väga tähtsad küsimused, millele igapäevaselt ei mõtle.

Mikrolaineahju tööpõhimõte:

Mikrolaineahjul on 3 peamist komponenti –
1) magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks,
2) mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja
3) kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole. “See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise.”

h2o
Dipoolid

[1] Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained mõjuvad toidus olevatele elektrilistele dipoolidele nii, et nimetatud molekulid tahavad ennast pöörata vastavalt magnetori poolt antud elektrivälja suunale. Kuna magnetor sisuliselt vahetab suunda ~2,5 GHz sagedusega ehk 2,5 miljardit korda sekundis, siis toimub dipoolsete molekulide vahel hõõrdumine. Selle hõõrdumise tulemuseks on temperatuuri tõus. See toimib sarnaselt kahe pulgaga tule tegemisele, kus hõõrdumisest tuli tuleb, aga lihtsalt väga palju kiiremini ning hoopis mikrolainete abil toidu sees!

 

Microwave-Door
Ahju ukse sees on peen metallvõrk, mis hoiab lained ahju sees.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Mikrolained ei ole kahjulikud.

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju.[2]

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nendele nõudele, mida te mikrolaineahjus kasutate toidu soojendamiseks.

Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA’d ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad. Need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea. Probleem tekib aga ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.[3]

Pöörake seega tähelepanu sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendate, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks „Microwave Safe“ ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.Capture

 

 

Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna soovitusena tuuakse seega välja:

  • Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.
  • Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.
  • Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid jms.
  • Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.
  • Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Sest metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks. Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt.

Kuid teistel juhtudel võib metallist eseme ümber hakata lendama sädemeid! See võib välja näha nagu väike äiksetorm.[4] Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Rohkem infot mikrolaineahju tööpõhimõttest siit:

 

Allikad:

[1] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[2] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[3] http://www.health.harvard.edu/staying-healthy/microwaving-food-in-plastic-dangerous-or-not

[4] http://engineering.mit.edu/ask/why-can%E2%80%99t-we-put-metal-objects-microwave

Lahedad jõulukingid – TOP 5 tehnikahuvilisele.

 

 

TOP 5 kingiideed tehnikahuvilisele

Teistele jõulukingituse tegemine on palju keerulisem kui iseendale. Sellest tulenevalt peangi vajalikuks kirjutada just nendest asjadest, mida ma endale jõuludeks sooviksin (või olen juba saanud). Loodan, et see teeb kellegi teise otsingud kergemaks ja annab vähemalt ideid, milliseid kingitusi teha võiks. Ehk leiad siit jõulukingi enda mehele, pojale või naisele, tütrele.

  1. Raspberry Pi või Arduino komplektRaspberry Pi


    Mõlema puhul on tegemist väikeste arvutitega, mida saab kasutada igasuguste huvitavate projektide jaoks. Näiteks saab Raspberry Pi’st teha meediakeskuse oma teleka külge. Sellega saad mängida kogu oma muusikat ja filme läbi teleri. Samuti on väga populaarne igasuguste robotite valmistamine, kus mõtlevat osa täidabki see miniarvuti. Eriti temaatiline, kuna just täna algas järjekordne R
    obotex.
    Põhiline – kui kingi saajale meeldib ise natuke arvutitega pusida – neid lahti võtta ja vb ka programmeerida, siis on see päris hea kingitus.

    Ise ostsin sellise masina siit: link.

  2. Aktiivse mürasummutusega kõrvaklapidSHL3850
    Aktiivne mürasummutus tähendab sellist tehnoloogiat, kus kõrvaklapi korpuse peal on mikrofonid, mis kuulavad välist müra ning siis pöörab selle heli n-ö ümber muutes selle sisuliselt vaikuseks. Jama seletus jah. Aga resultaat on lahe.
    Põhimõtteliselt on kõrvaklappide peal nupuke, vajutate seda ja kõik ebavajalik ja ühelaadne müra, mis muidu teile kõrvaklappidesse tungiks, kaob ära. Teate seda tohutut müra, mis lennukis sõites teie kõrvu ja pead väsitab – kadunud. Või seda ühtlast undamist, mida tolmuimeja tekitab – kadunud.Väike demovideo, et mõttes paremini aru saada: Youtube.

    Soodsa hinnaga saab näiteks need klapid: link.

  3. Tööriistade komplekt arvutihuvilisele
    Kui juba on huvi selliste väikeste elektroonikaseadmete lahti võtmiseks ja loodetavasti ka uuesti kokku panekuks, siis oleks ilmselt vaja ka mingeid tööriistu.
    Alustada tuleks sellistest väikestest kruvikeerajatest, mis oleks soovitatavalt magnet otsaga.
    Oomipoest saab nii mõndagi: link.
    Aga paremaid asju saab siit: link.
    vtbt13
  4. Juhtmevaba puuteplaadiga klaviatuur
    Suuremates osades kodudes on juba nutitelerid. Nutiteleri märkimisväärselt mugavamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks saab sellele järgi ühendada klaviatuur, kus on peal ka puuteplaat. Puuteplaat on põhimõtteliselt hiir – nagu sülearvutitelgi.logitech-k400-estPanete väikse saatja teleka külge ja 99% juhtudel kõik kohe töötabki. Saate klaviatuuril kirjutades veebis surfata ja Youtube’ist mugavalt videoid otsida. Tegelikkuses saab ka näiteks mailidele vastata jms.
    Jah – see ühendub edukalt ka punktis 1 välja toodud miniarvutitega.

    Osta siit: link.

  5. Robot-tolmuimeja
    Ka tehnikahuviline on sunnitud aeg-ajalt koristama. Kahjuksrobo_janitor_by_gcmstudios-d5ab2ir.
    Õnneks saab põneva ühendada kasulikuga ning robot-tolmuimeja (vaatamata krõbedale hinnale) on väga hea valik.
    Esiteks on ta ikkagi robot, mida kallim seda nutikam ja rohkemate sensoritega. Teiseks ta koristab iseseisvalt ja teie eest. Geniaalne.Valik on ka Eesti turul juba päris palju. Võta kasvõi see sama: link.
    Tolmuimejatest üldisemalt kirjutan siin.

Millist tahvelarvutit osta?

Android versus apple iOS

Siit leiate vastuseid küsimustele:

Kuidas valida tahvelarvutit?
Miks vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu?
Milline tahvelarvuti sobib lapsele?
Milline on hea tahvelarvuti?

1. Ekraan!!!

Kahtlemata kõige tähtsam komponent ühe tahvelarvuti juures on ekraan. Loeb nii selle suurus kui ekraani resolutsioon. Valdavalt saab tahvlid jagada kahte kategooriasse – ~10 tollised ja 7/8 tollise (diagonaal) ekraaniga tahvelarvutid. Mina ise kasutan 7” Asus Nexus 7 (2013) mudelit. Üldjoontes on see piisavalt suur igapäevasteks asjadeks ning peaaegu mahub ka tasku. Kui mul oleks aga suurem telefon (hetkel 4,5”) siis poleks 7” tahvlil enam suurt mõtet. Uuemad telefonid on keskmiselt 5,2” ning see erinevus 5,2 ja 7 tolli vahel ei õigusta enam tahvli olemasolu. Siis peaks pigem olema juab 10.1” tahvel. Aastaid ajas ka Apple seda rida, et ei ole mõtet teha väiksemat tahvlit kui 10”, kuid turg võttis oma suuna ning nüüd on iPad mini 3 7.9” ekraaniga.

Ütlemata tähtis nende ekraanide puhul on resolutsioon. Kui olete kord näinud Full HD resolutsiooniga 7” tabletit, siis ei ole enam isu tagasi minna kehvema ja teralise pildi peale. iPadi retina ekraan toob eelnimetatud iPad mini 3 puhul 326 pikslit tolli kohta ning näiteks HTC Nexus 9 281 pikslit tolli kohta. Teiselt poolt on siiani paljud kaasaegsed tahvlid, mis 10.1” ekraani juures pakuvad vaid 1280×800 resolutsiooni, mis teeb 149 pikslit tolli kohta. Kahekordne vahe on kaugelt näha! Eelistage suuremat resolutsiooni!

2. Aku mahutavus

Suurim boonus tahvelarvutitel näiteks sülearvutite ees on aku kestvus. See on ka üks põhjusi, miks ma oma sülearvutist loobuda otsustasin. Kui filmi vaadates sai mu sülearvuti aku harilikult 2 tunniga otsa ning n-ö lihtsalt seistes kannatas 4 tundi, siis tahvelarvutil pole 8 tundi tööaega täiesti normaalne. Lihtsalt seistes kannatab ta ka 4 päeva. Märkimisväärne vahe.
Kuid loomulikult on erinevatel tahvelarvutitel ka erinevad akud. Üldjoontes võiks arvata, et suuremale tahvlile mahub sisse ka suurem aku ning see on ka õige, aga see ei tähenda automaatselt pikemat kasutusaega, sest suurem ekraan võtab ka märgatavalt rohkem energiat!

3. Apple iOS vs Google Android

Järgmine valik tuleb teha operatsioonisüsteemi suhtes. Kas minna pigem brändi ja lihtsuse (intuitiivsuse) suunas või Google teenuste ja suurte valikute suunas. Üldjoontes otsustatakse pigem selle alusel, mis marki nutitelefon teil juba taskus on. Kui iPhone, siis pole pääsu ka iPad’ist.
Nagu öeldud, kasutan ise Androidi baasil tahvelarvutit ning kuna olen aktiivselt ühendatud ka Gmaili ja Google Mapsi ning muude Google teenustega, siis ei näe põhjust iPadi ostuks. Eriti arvestades seda, et üldjuhul on Apple tooted ikkagi pigem kallimad võrreldes teiste brändidega.

Igapäevases kasutuses näen loomulikult iPadi võlu – kõik töötab nii, nagu peab. Androidil ikka juhtub seda vahest, et süsteem teeb arvamatuid asju. Teiseks on suurte modifitseerimisvõimalustega Android ka keerukam seadistada. Kui tahate kergemalt ja lihtsamalt (mitte soodsamalt) läbi saada, siis valige iOS (iPad).android_versus_apple_2

Mõlemale platvormile ehk operatsioonisüsteemile on saadaval mõõtmatu hulk rakendusi. Apple App-store ja Google Play. Erinevus on valdavalt kahes aspektis: 1) Appstore’ist leiad ainult Apple poolt kinnitatud ja kontrollitud äppe. Google Play poest leiad ka n-ö kolmandate osapoolte potentsiaalselt kahjulikke rakendusi. 2) Appstore’is on rakendused harilikult natuke kallimad aga ka paremini kohandatud iPadile. Google Play poest saad tihtipeale rakenduse, mis on mõeldud mobiilile kuid tahvlil esineb väljavenitatud kujul, et kogu ekraan ära täita.

4. Riistvara

Kui riistvara poolest juba ekraanist ja akust rääkisime, siis muud omadused saab kokku võtta ühe punkti all. Nagu IT toodete puhul ikka peab rääkima protsessorist, RAMist, sisemälust, ühenduvusest ja kaameratest.

Protsessor – võiks olla 4 tuumaline ehk Quad-core. Mida suurem on taktsagedus ehk GHz, seda parem. Odavamad tahvlid on dual-core ehk kahetuumalise protsessoriga, kuid see otseselt ei tähenda, et nad 2x kehvemad oleks kui neljatuumalised.

RAM – kindlasti peaks olema ühel normaalsel tahvlil 1 GB RAMi. Jällegi – kõige uuematel ja kallimatel on 3GB.

Sisemälu – on vajalik operatsioonisüsteemi ning kõikide teie failide, fotode, muusika jms hoidmiseks. Paljudel tahvelarvutitel on võimalik ka mälukaardiga mälumahtu suurendada, kuid selle peate enne ostu kindlaks tegema. iPad’i mälu pole võimalik mälukaartidega suurendada. Neid müüakse konkreetse, juba sisseehitatud mälumahuga, näiteks 16, 64 või 128 GB. Seejuures võib 16 GB versioon väga kiiresti n-ö väikseks jääda.

Ühenduvus – peamine erinevus on siinkohal see, et kas tahvel toetab 3G/4G ühendust ehk siis, et kas talle saab sisestada mobiilioperaatori SIM kaardi. Selle SIM kaardiga saab ühenduda mobiilsidevõrkudesse täpselt seal, kus te parasjagu olete. Kui levi on!
Alternatiiv sellele on ainult WiFi võrkudesse ühenduv seade. 3G/4G seadmetel on samuti WiFi võimekus olemas.
Minu soovitus siinkohal oleks läbi mõelda tahvli kasutus. Kui te olete oma nutitelefoniga mobiilse interneti kasutaja, siis saate soovi korral kasutada nutitelefoni ka WiFi pääsupunkti loomiseks, mis võimaldab ka tavalisel, ainult WiFi ühenduvusega tahvelarvutil internetti ühenduda. Seega poleks teil otsest vajadust järjekordse mobiilside lepingu järele.
Kui aga peate väga tähtsaks seda, et tahvel on pidevalt 4G võrku ühendatud, siis pole muud valikut kui võtta 3G/4G võimekusega tahvelarvuti.

Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks

Natuke peaks selgitama ka tahvli küljes olevaid ühendusi. Suuremal osal tahvelarvutitel on olemas Bluetooth ühenduse võimekus.
Androidi tahvlitel on tavaliselt laadimise auguks micro-USB. Sellega saab tahvlit nii laadida kui ka arvutiga ühendada. Sel viisil saab ühendada ka mälupulga või välise kõvaketta või ka spetsiaalse ülemineku abil HDMI väljundi, millega edastada oma tahvli pilti telerisse, monitori või projektorisse.

iPadil on kasutusel Lightning port, millega toimub nii laadimine kui ühendumine kõikvõimalike lisaseadmetega. Tihtipeale on vajalikud adapterid. Karbis kaasas on Lightning ühenduse üleminek USB 2.0 kaablile. Enne 2014. aastat oli kasutusel 30 pinnine ühenduspistik.

Kaamerad – tänapäevastel tahvelarvutitel on kaks kaamerat. Üks, mis vaatab kasutaja poole ehk paikneb ekraaniga samal küljel ning teine, mis on tahvli tagaküljel. Harilikult on parem kaamera see, mis paikneb tagaküljel, kuigi see tendents on pigem muutumas. Tagaküljel asub kaamera on, nagu ikka, tavapäraseks pildistamiseks. Eesmisel küljel asetsev aga enda pildistamiseks või videokõnede pidamiseks. Just selfide tegemise vaimus on nii telefonide kui tahvelarvutite eesmised kaamerad teinud läbi arengu.
Tahvelarvutite ostmise eel tehke kindlasti selgeks, kas teie soovitud tahvlil on olemas ka teie poole vaatav kaamera, sest harilikult on see kaamera auk märkimisväärselt vähem näha.

5. Milleks siis vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu? Mina leidsin, et mu sülearvuti veedab valdavalt aega aknalaua peal ning kuna kodus olles on mul ka suur lauaarvuti, kus suurem ekraan ja mida parem kasutada on, siis sülearvutit kasutasin ainult siis, kui pikemaks ajaks kodust ära läksin. Aga kaasa võtmiseks on ju palju mugavam omada tahvelarvutit, mis on mõõtmetelt väiksem, aga ekraan tihtipeale isegi parem, kui sülearvutitel. Samuti on filmide vaatamiseks, veebi brausimiseks, meilide lugemiseks ning ajaviite mängude mängimiseks tahvelarvuti samuti väga mugav ja kohati mugavamgi kui sülearvuti. Filmi vaatamine bussis või rongis on tohutult mugavam kui sülearvutiga. Pole klappi, mida peab avama jne. Märgin ka ära, et mul oli isegi väike – kõigest 12,1” ekraaniga sülearvuti.
Kui teil on palju trükkimist on sülearvutil, siis pole tahvelarvuti väga mugav, kuid kõige muu jaoks julgen soovitada tahvlit.

6. Milline tahvelarvuti osta lapsele? Üldjoontes kehtib ikkagi kogu ülal kirjutatud jutt. Samas lastele tahvli ostmisel peaks väga täpselt tähelepanu pöörama hinnalipikule, sest tihti ei pea elektroonika lastele vastu. Väga levinud on praktika osta KÕIGE odavam tahvelarvuti, mis on võimalik kätte saada. Sellega ma päris nõus olla ei saa. Kõige odavamad on ka kõige kehvemad. Hetkel tuleks alustada umbes 100€ juurest. Selle eest on võimalik saada juba normaalse protsessoriga (nelja tuumaga) tahvelarvuti, mis ei jää koheselt toppama ja võimaldab ka mõne ilusama mängu ära mängida. Soovitada julgeksin näiteks seda: link. Selle mudeli puhul pole ekraan muidugi suurem asi, aga lastele esimeseks tahvelarvutiks, millega aegajalt ka midagi hariduslikku teha on see vägagi sobiv.Tahvelarvuti lapse käes

Loodan, et saite vastuseid mõnele küsimusele, mis teil tekkinud on. Kui soovite veel midagi täpsustada, siis kirjutage kommentaaridesse.

Kuidas valida pliidiplaati?

Siinkohal räägiksime integreeritavatest pliidiplaatidest.

Neid on ilmselgelt mitmeid erinevaid tehnoloogiaid ning mudeleid. Sellest tulenevalt seletan neid erinevusi natuke lahti selleks, et ostja saaks ka ise natuke aimu sellest, mida müügimees talle poes räägib. Millist pliidiplaati osta? Aspektid, mida tähele panna: 1) pliidiplaadi tehnoloogia; 2) erinevad mõõdud; 3) pliidiplaadi juhtimine; 4) muud aspektid.

1) Pliidiplaadi tehnoloogia

Integreeritavaid pliidiplaate on ju mitmeid erisuguseid. Valdavalt oleneb nende vahel otsustamine sellest, et kui suur on teie eelarve ning kas teil on näiteks gaasitorustik majas. Ehk siis, kui teil on rohkem võimalust, siis valite induktsioonplaadi ning kui majas on gaas, siis valite integreeritava gaasiplaadi.

Induktsioon-pliidiplaat töötab elektriga ning on üldjoontes kallim, kui tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat. Tehnoloogia on natuke keerulisem ning sellest tulenevalt ka pliidiplaat kallim. Soodsaimad induktsioonpliidid maksavad 300 eurot samal ajal kui klaaskeraamiliste hinnad algavad 150 eurost. Induktsioonpliidi peamine erinevus tavalise klaaskeraamilisega on asjaolu, et induktsioon soojendab magneti toimel otse pliidi peal asuvat potti või panni, mitte pliidiplaadi pinda. Sellest tulenevalt peavad potid ja pannid olema induktsioonpliidile sobivad ehk siis magnetiseeritavad. Hea trikk selleks, et aru saada kas teie pott sobib induktsioonpliidile võtke magnetitükk ja proovige, kas see jääb poti külge kinni või mitte. Kui jääb, siis te uut potti ostma hakkama ei pea. Kui aga suundute potte-panne ostma, siis harilikult on kvaliteetsetel tootjatel toodete peal ka kirjas, kas nad sobivad induktsioonile.

Tähtsaim omadus ongi see, et ei soojendata mitte pliidiplaadi pinda, vaid energia läheb otse anumale. Seega on vähem soojuskadu ja pliit on üldjoontes säästlikum kui tavaline elektripliit. Samuti on induktsioonpliidid harilikult kiiremini kuumutavad. Lisaks – kuna ei soojendata pliidi pinda ning ainus soojus, mis pliidile kandub on potist, siis pole ohtu selleks, et teil ülekeenud toit pliidi pinna sisse kõrbeks!

Tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat on kõige harilikum ning siin nagu midagi tehnoloogia seisukohast rääkida polegi. Sama moodi, nagu vanasti malmplaatidega, läheb kuumaks keeduala, mille peal asuv toidunõu siis selle soojendamise tulemusel ka kuumaks läheb. Soojuskadu on rohkem kui induktsiooniga, sest osa kuumusest läheb õhu soojendamiseks. Aga sedavõrd soodsam on ka keskmine tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat.

Gaasipliit on kasulik neile vähestele, kes omavad ühendust maagaasi trassiga või tahavad vedada balloone. Hetkel veel suhteliselt soodne gaas sobib väga hästi ja integreeritava gaasipliidiplaadi sisse. Mure muidugi selles, et meie riik gaasi ei oma ja ei määra ka selle hinda. Üldjoontes muidugi on gaas väga tihti kasutusel just profiköökides, sest gaasipliit on väga tundlik ning kiire ja seega sobib kiireks tegevuseks restoranides jne. Üldiselt on gaasipliidid võrdlemisi soodsad ning tehnoloogiliselt pole ka juttu – võib olla ainult erinevad süütamise meetodid. Elektriline vs piezo süüde vs tikusüüde.

2) Erinevad mõõdud

Standard mõõt integreeritavale pliidiplaadile on 60×60 cm. Harilikult on ühel sellisel 4 keeduala. Leidub aga ka erimõõdulisi pliidiplaate. Erimõõduline pliidiplaat ehk domino pliidiplaat on umbes 30 cm lai ning 50 cm sügav ja mahutab 2 keeduala. Olemas on ka 3 keedualaga ja 45 cm laiu pliidiplaate.

Domino pliidiplaat sobib hästi väiksematesse köökidesse ning neid leidub nii mehhaaniliste kui puutetundlike nuppudega. Domino pliidiplaadi saaks hästi kombineerida erimõõdulise ahjuga, mille laius on 45 cm.

3) Pliidiplaadi juhtimine

Erinevaid variante pliidiplaadi juhtimisest on kolm: 1) mehhaaniline, 2) puutetundlik, 3) ahjult juhtimisega. Mehhaanilise puhul on harilikult pööratavad lülitid. Puututundliku jaotaksin kaheks kategooriaks – a) tavaline puutetundlik ning b) slider- puutetundlik.

Esimese variandi puhul on tegemist millegi sellisega: link.

See tähendab, et saad valida keeduala ning siis + ja – nupuga sättida paras kuumutusaste.AKT8210LX_p3

Teine variant oleks selline: link.

HK654070IB Siin saad samuti valida keeduala, kuid kuumutuse astme reguleerimine on tehtud palju mugavamaks, sest saad näppu libistada (ingk slide) vastaval skaalal. Oletades, et tahate kuumuse reguleerida 5 peale (10st), siis säästate sellega 5 nupuvajutust! Kolmas variant on selline, kus ahi ja pliidiplaat on üksteisest sõltuvad. Siis on pliidiplaadi juhtimine viidud ahju esipaneelile. Harilikult tähendab see mehhaanilisi pöördnuppe.

4) Muud aspektid

Pliidiplaatide populaarseimad tootjad on Electrolux, AEG, Bosch, Siemens, Whirlpool ja veel mõned. Harilikult on igal tootjal ka oma tehnoloogiad või omadused, millega eristuda. Tihtipeale on mingi omaduse peene nime taga aga peidus lihtne lisafunktsioon, mis on väga sarnane teiste tootjate omadele. Näiteks on induktsioonplaatidel ülekeemise kaitse – kui vedelik läheb näiteks puutetundlike nuppude pinnale, siis lõpetab pliit töö. Samuti on olemas Stop-Go funktsioon, mis tähendab, et kui eemaldate poti keedualalt, siis katkestab pliit korraks oma töö ja jääb n-ö pausi peale. Panete poti tagasi, siis jätkatakse sama kuumuse astme juures koheselt. Mõnel klaaskeraamilisel (nii tavaline kui induktsioon) on võimalik kasutada ka laiendatud keeduala. Induktsioonidel on ka täiesti n-ö piirideta keeduala – panete poti lihtsalt keset pliidiplaati ja tänu sellele, et kuumutatakse otse potti, siis pole sellest tulenevalt ka energiakadu.

Need on aspektid, mis esimeseks tulevad meelde integreeritud pliidiplaatidega seoses. Küsimusi tekib huvitatud ostjatel loomulikult rohkem, aga loodan, et tõin teemasse natuke selgust.

Kuidas valida LCD monitori?

Monitor on ühe arvuti komplekti juures ütlemata tähtis komponent. Seda me vaatame ju kogu aeg, kui arvutit kasutame. Kuidas osta uus LED/LCD monitor? Sama tähtsad on ka klaviatuur ja hiir, mis samuti jäävad pigem tähelepanu alt kõrvale, sest otsitakse aina võimsamat protsessorit ja videokaarti. Sel korral aga kirjutaks natuke lahti kuvaritega seotud termineid ja annaks ka mõned konkreetsed soovitused just teile sobiva monitori valimiseks. Vastame küsimusele – Milline LED/LCD monitor osta?

Alustan monitori välise ilme, disaini ja füüsiliste omadustega. Jätkan suuruse ja ekraani resolutsiooniga. Seejärel vaatan liikumisi ekraanil ehk kaadrisagedus ja reageerimisaeg. Lisaks ka levinud ühendused ja lisavõimalused. Lõpuks on ehk teilgi selgem millist LED/LCD monitori osta!

1) Monitori disain

Kindlasti on väga tähtis ka see, kas monitor on valget, musta või halli värvi, aga seda ei pea mina kõige tähtsamaks disanist rääkides. Tähtis on hoopis monitori kasutatavus. Selle alla käib monitori liigutatavus ja ekraani tüüp. Kas teie praegust monitori saab üles alla liigutada, muuta ekraani kaldenurka ja võib-olla isegi keerata 90 kraadi? Suure tõenäosusega mitte. Aga võiks. Eeskätt on selline liikumise võimekus vajalik mugava tööasendi (mängimise asendi) leidmiseks. Kui saate oma ekraani tõsta sobivale kõrgusele, siis suudate ehk istuda ka ergonoomiliselt õiges asendis. Disaini alla käib loomulikult ka ekraani välja nägemine. Üldjoontes näevad paremad välja kitsa raamiga monitorid.

Teine aspekt on ekraani tüüp. Kas matt või läikiv klaaspinnaga ekraan. Üldjoontes on profiekraanid mati pinnaga. See on sellest, et need ei peegelda igasugust valgust, mis teil ruumis on. Teisest küljest on läikivate ekraanide värviedastus täpsem ning värvid näivad kirkamad. Aga kui te tööd ka päevasel ajal ning kasutate peale ekraani valguse ka lisavalgustust, siis soovitaksin osta matt-ekraaniga monitor.

Hetkel pakutakse ka juba nõgusa ekraaniga monitore. Eesmärk on nõgususe puhul on siis selles, et silmale on terve ekraani pind samal kaugusel ning seega väsib vähem. Nõgus ekraan tundub mulle palju mõtekam just monitoride puhul, mitte nii väga telerite puhul. Esiteks on 99% monitori vaatajaid 1 inimene, seega ei vähene nõgususe eesmärk vaatenurga muutumisest. Teiseks on ekraan lähemal, mis annab parema n-ö sees olemise tunde (immersive).

2) Monitori suurus ja ekraani resolutsioon

Erinevaid monitori suurusi on palju – alates 17 tollist kuni 32 tollini. Ise kasutan kontoritööks 23” ekraani ning sellega olen rahul. Piisavalt suur ning samas Full HD resolutsiooni juures ei hakka häirima veel väike pikslitihedus. Tavalisse kodukasutusse soovitaksingi 22-24” monitori.

Ekraani resolutsioonide suhtes pakutakse valdavalt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Esimene variant on kindlasti liiga madala resolutsiooniga kodukasutuseks, kuid häda pärast sobib ilmselt kassasüsteemide ekraaniks. Kodukasutusse sobiks väga hästi Full HD resolutsiooniga monitor, see tähendab siis 1920 x 1080 pikslit. Kui valite suurema monitori, kui 24”, siis peaks vaatama ka suuremaid resolutsioone. Järgmine valik oleks siis näiteks 2560 x 1440, mis sobiks ekraanile suuruses 25 – 28”.

Nagu on juba saadaval nõgusad ekraanid, on saadaval ka UHD ehk Ultra High Definition resolutsiooniga monitorid. See tähendab siis 3840 x 2160 pikslit ning on täpselt 4x suurema pikslite arvuga kui Full HD. Kutsutakse seda UHD standardit ka 4K’ks.

4k-monitor Assassinscreed-4k-1080p-4

Tavalisel lugejal tekib kohe küsimus, et miks ma peaks endale ostma 2-3x kallima monitori, kui ma neid piksleid ei näe. UHD monitorid sobivad eriti hästi neile, kellel on vaja teha tööd mitmes aknas korraga. Ehk siis saab näiteks ühel ekraani lahti hoida korraga kaht täis suuruses Excel tabelit või siis arvutimängurid saavad veelgi rohkem ärakasutada oma võimsat videokaarti ning näha veelgi rohkem detaile oma lemmik arvutimängus. Samuti sobiks see paremini fototöötlejatele, sest ekraan on lihtsalt 4x detailsem ja täpsem. Näiteks see Samsungi monitor: link.

3) Liikumised monitori ekraanil

Ekraani kaadrisagedus (Hz) on monitori suutlikkus kuvada vastav arv pilte (kaadreid) sekundis. Ehk siis 100 Hz tähendab 100 kaadrit sekundis. Harilikud monitorid on 60 hertsised – kuvavad 60 kaadrit sekundis. Mida rohkem, seda parem! Kaasaegsed telerid suudavad protsessori toel näidata ka 1200 Hz, kuid LCD paneelid ise füüsiliselt on võimelised saavutama 200 Hz.

Kui olete väga suur arvutist filmide vaataja või mängur, siis peaksite valima mõne 120 Hz monitori. Muus osas võtke tavaline 60 Hz, sest need on ka palju odavamad.

Monitori reageerimisaeg on aeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Mida väiksem reageerimisaeg, seda parem. Kui mängite, siis 2 ms oleks väga hea, aga 5 ms sobib ka. Kontoritööd tehes pole sisuliselt vahet.

4) Ühendused ja muud lisad

Teie uus monitor ja arvuti on vaja ka omavahel ühendada. Valikuid on. Harilikult on monitoridel olemas VGA (D-SUB) ühendus – kõige klassikalisem, aga analoog ühendus. Sellise ühenduse kaabel pannakse ka monitori karpi tavaliselt kaasa. Teiseks tuleb DVI ühendus – digitaalne ühendus, mis on hetkel ilmselt kõige levinum ning millelt saab teha ülemineku HDMI’le või VGA’le. Kolmandaks on HDMI, mille ühendus on olemas ka näiteks kõigil kaasaegsetel teleritel. HDMI on digitaalne ühendus, mis on võimeline edastama ka 5.1 heli ning internetti. Üldjoontes palju universaalsem lahendus ning kui võimalik, siis kasutage seda. Selleks, et te teaks, milline ühendus teie arvuti taga täpselt on, siis siin on pildid:

VGA_DVI_HDMI copy  dinic-mini-display-port-auf-display-port-kabel-2-meter_z1

Kasutusel on ka Display Port (parempoolne pilt), aga seda on üldiselt vähe. Display Port mini on selle sama ühenduse vähendatud variant, mis on tihtipeale kasutusel sülearvutitel. Digitaalne ühendus.

Kuvareid pakutakse väga erinevaid. Olemas on ka variante, mis sobivad nii monitoriks kui teleriks. Sellistele on juba sisse ehitatud ka digitüüner ning kõlarid. Ühendustest on harilikult olemas HDMI ning VGA. Kaasa tuleb ka kaugjuhtimispult. See oleks hea valik näiteks väiksesse korterisse, kuhu pole mõtet eraldi telerit osta. Väga soodne variant! Näiteks selline: link.

Üks korralik kodukasutuse monitor oleks näiteks see: link.