Millist robottolmuimejat valida?

Noo_NooIlmselgelt pole koristamine kellegi meelistegevus ning igasuguste kodurobotite eesmärk
on meie elu lihtsamaks teha. Miks siis mitte võtta endale koju säärane lemmiklooma asendus, kes ka kasulik on!

Nagu näiteks Noo-Noo Teletupsudest:

Loomulikult ei ole tänapäevased robottolmuimejad veel ideaalsed, sest nende tootmise aeg ulatub ainult aastasse 2001. Eestlastele jäävad head robot-koristajad veel veidi kalliks, kuid soodsamad saab kätte juba paarisaja eurorahaga.

Täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi robottolmuimejaid valima peaks loe siit: robottolmuimejad.ee

 

Advertisements

Kuidas valida õhupuhastajat?

Peamised kriteeriumid kööki õhupuhastaja valimisel on toote disain, tõmbe võimsus ja kinnituse tüüp. Lisaks toon välja muud omadused ja räägin, milline on õige õhupuhasti filter.

Juttu teeme siis pliidi kohale paigaldatavatest n-ö kubudest, mitte õhupesuritest / ionisaatoritest, õhuniisutajatest ja muust sellisest.

Õhupuhasti disain

Üldjoontes võib õhupuhastajad jagada kahte kategooriasse – seinale ja lakke kinnitatavad. Lisaks on ka tööpinnast välja tõusvad õhupuhastid, kuid need on nišitooted ning hinna poolest sageli kallid. Disaini seisukohast on õhupuhastajaid nii integreeritavaid, kubusid kui saar-tüüpi. Integreeritavad võivad olla nii täis-integreeritud või ka teleskoop lahendusega. Saar-tüüpi õhupuhastid on harilikult lakke kinnitatavad ning seetõttu sobivad hästi köögisaartele. Hea ülevaate erinevat tüüpi õhupuhastajatest saate siit: Õhupuhastite ostujuhis

Lakke kinnitatav õhupuhasti
Eriline õhupuhasti, mis näeb pigem välja nagu diskokera.
Integreeritud õhupuhasti
Täis-integreeritud õhupuhasti, mis ei ole sugugi väljapaistev ega ka välja paistev.

Disaini poolest erinevaid õhupuhastajaid on sama palju kui erinevaid maitseid. Leiab väga tagasihoidlikke ja ka tõelisi disaini-šedöövreid. Erinevaid värve ja kujusid on rohkelt saadaval. Kaubamärkidest soovitaksin vaadata Elica ja Falmec’i poole. Need 2 brändi katavad ära 99% inimeste soovidest.

Õhupuhastaja võimsus

Võimsus ja sellega seonduv müratase on järgmine punkt, mille kallale minna. Võimsuse all peame siinkohal silmas õhupuhasti võimet õhku puhastada. Seda mõõdame kuupmeetrites, mis läbib õhupuhastajat ühe tunni jooksul. Kui kõige odavamad õhupuhastajad on võimelised puhastama umbes 250 õhku tunnis, siis parimad juba 1000 m3/h. Nagu ikka, siis on tootjate vahel veidi erinevusi selle numbrini jõudmises. Ehk siis, on tootjaid, kes arvestavad IEC standardit ja mõõdavad seda tõmbevõimsust meetri pikkuse toru otsast, mis läbib ka 90 kraadist nurka (õige teguviis) ja on tootjaid, kes mõõdavad võimsust otse mootori juurest (mitte-nii-õige teguviis). Kui te näete õhupuhastajat, millel tundub hinnaklassi kohta üllatavalt suur tõmbevõimsus, siis tasuks üle küsida, et kuidas täpselt selle tulemuseni jõutud on ehk kas see IEC standardile vastab.

Kui võimsat õhupuhastajat valida? See oleneb teie köögi suurusest. Soovitatav on kogu ruumi õhk vahetada välja 10-12 korda tunnis. Kui teie köök on 10 m2 ja lae kõrgus 2,5 m, siis ruumala köögis on 25m3. Järelikult oleks minimaalselt vajalik valida õhupuhasti, mille võimsus on 250 m3/h. Sel juhul toimub õhu vahetus 10 korda tunnis. Loomulikult võtaksin mina igaks juhuks natuke võimsama, arvestades ventilatsiooni torustikust tulenevat kulu jms, seega 350 m3/tunnis imev õhupuhastaja peaks kindlasti töö tehtud saama. Kui teil on avatud köök, siis peate arvestama kogu avatud ruumi suurusega.

Õhupuhasti müratase

Müratase on märgitud harilikult õhupuhastajate andmetes. Peaks olema ka märgitud mürataseme vahemik, sest mootor ja sellega kaasnev õhu liikumine tekitavad erineva tugevusega müra erinevatel mootori kiirustel. Seda mürataset ei saa aga võtta täiesti tõe pähe, sest erinevalt näiteks tolmuimejast oleneb õhupuhastaja müra tekitamine paljugi sellest, kuidas see paigaldatud on. Täpsemalt siis õhutorust, nurkade rohkusest ja nende kaldenurgast. Mida lühem ja vähemate nurkadega on toru, seda parem.

Muud õhupuhastite omadused

Erinevatest omadustest tahaksin välja tuua järgmist: mõõdud, juhtimine, valgustus, filtrid.

Õhupuhastajatel, nagu ka paljudel teistel kodumasinatel, on üldjoontes standardsed mõõdud. Harilikeks mõõtudeks on 50, 60, 90 cm laiust, mis on vastavuses pliidiplaadi laiustega. 50 cm õhupuhastaja sobib 50 cm laiusele pliidile. Sügavustega on märkimisväärselt keerulisem – seda just metsikult erinevate disainide tõttu.

Erinevast hinnaklassist õhupuhastitel on erinevad juhtimislahendused ja kontrollmehhanismid. Harilikult on vaja kontrollida kaht omadust – valgustust ja mootori tööd. Valgustus siis on/off ning mootoril harilikult 3 tõmbe astet. Valikus on näiteks plastikust lülitid, puutetundlikud nupud või isegi kaugjuhtimispult. Need erinevad lahendused käivad kaasas hinna kasvuga.

Valgustusena kasutatakse tänapäeval juba valdavalt LED valgusteid, kuid kasutusel on ka halogeen pirnid. LED puhul oleks hea teada, et mis on pirnide valgussoojus, aga vaevalt seda infot kerge leida on.

Õhupuhasti filtrite juures saab rääkida sisuliselt kahest erinevast filtrist. Esiteks siis rasvafilter, mis on selline Falmec rasvafilteralumiinium või roostevabast traadist filter. Tema eesmärk on püüda kinni auruga lenduvad rasvad, et need ei satuks õhupuhastaja mootorisse. Tööpõhimõte on selles, et metallist traadid on jahedad ning kondenseerivad soojas veeaurus lenduvad rasvad nende traadikeste pinnale. Sellest tulenevalt läheb rasvafilter ka rasvaseks ning seda tuleks pesta umbes kord kuus. Harilikult on rasvafiltrit mugav pesta nõudepesumasinas (vähemalt 60C juures), aga väidetavalt saab sellest vanast rasvast lahti ka keeva vee ja Fairy’ga. Õhupuhastaja rasvafiltri puhastamine on oluline, sest see vana rasv filtri küljes võib halvemal juhul minna põlema!

Teine filter on söefilter. Kui rasvafilter on kõigil õhupuhastajatel kohe komplektis kaasas, siis söefilter on valdavalt lisavarustus. Seda seetõttu, et kõigil polegi seda tarvis. Elica söefilterSöefiltrit on kindlasti tarvis siis, kui teie õhupuhastaja töötab õhu retsirkuleerimise eesmärgil, mitte ei suuna õhku ventilatsioonitorustikku. Kui õhk, mis õhupuhastajat läbib, suunatakse kohe tagasi tuppa, siis peab olema õhupuhastajas lisaks rasvafiltrile ka söefilter. Ainult siis saab õhu piisavalt puhtaks, et sellisest õhupuhastajast ka kasu oleks. Söefiltrit peaks üldjuhul vahetama iga kolme kuu tagant. Olemas on ka nn Long-life filter ehk pika elueaga õhupuhasti söefilter, mis kestab kauem, kuni 4 aastat (Elica sortimendis). Millegi poolest on need filtrid palju paremad, nimelt saab neid pesta ja pärast pesemist peaks neid ka ahjus kuivatama. Pesema peaks neid umbes üks kord aastas. Õhupuhastaja sees asetsevad söefiltrid rasvafiltri ja mootori vahel.

Mootorita ja välise mootoriga õhupuhastid.

Kaasajal on valikus ka õhupuhasteid, millel pole korpuse sees mootorit õhu liigutamiseks. Siin on kaks tagamõtet. Esiteks võib tegemist olla kortermajaga, kus mootoriga õhupuhasti ajab segadusse maja üldise ventilatsioonisüsteemi ja seega peaks kasutama mootorita õhupuhastit. Teiseks on võimalik planeerida õhupuhasti paigaldus ka nii, et õhupuhasti mootor paigaldatakse näiteks väljapuhkeava juurde eramaja katusel. Selle eesmärk on see, et siis pole teil köögi õhupuhasti lärmavat mootorit. Arvestama peab muidugi sellega, et kuidagi peab katusele vedama mootori jaoks ka juhtmed ning lisama lülitisüsteemi.

Õhupuhasti paigaldus

Õhupuhastaja paigaldamine soovitatakse harilikult jätta spetsialistide hooleks. Üldiselt peaks aga paigaldamisel silmas pidama, et õhupuhastaja kõrgus elektri- või induktsioonpliidist oleks minimaalselt 40 cm, soovituslik umbes 65 cm. Gaasipliidist paigutage õhupuhasti kindlasti 70 cm kõrgusele, sest gaasileegi kuumapunkt on märkimisväärselt kõrgemal kui elektripliidil. Paigaldusel peab silmas pidama ka peamise kasutaja pikkust, et te oma pead kokkamisel vastu õhupuhastajat ära ei lööks. Üldiselt on õhupuhastajatel kaasas ka täpsed mõõdud skeemina, mis on abiks köögi valimisel ja paigaldamisel.

Kuidas osta uut (2015. a.) LED telerit?

Üldjoonelise artikli selle kohta, kuidas endale uut LED telerit valida, leiate siit: link. Kuid kuna aeg ajalt tehnoloogiamaailmas ikkagi midagi muutub, siis võtan selle artikliga kokku selle, mida oodata 2015. aasta televiisoritelt. Milline televiisor endale valida just 2015. aasta mudelivalikust?

3D on surnud – elagu UHD / 4K

Jah, nii ta kõlab. Tegelikult on tegemist pigem klassikalise reklaamindusega, sest kumbki pole ei surnud ega just äsja leiutatud. Tõsi ta on, et suurel jaol teleritel pole enam 3D funktsiooni. Just soodne ots telerite valikust jäi 3D’st ilma. LG ja Samsungil on 3D funktsioon alles jäetud kallimatele mudelitele (Samsungil alates 7. seeriast) ning Philipsi mudelitel on 3D alates 6500 seeriast.

3D
Avatar (2009) oli üks esimestest 3D filmidest, mis tavakinodesse jõudis.

Üldjoontes ongi aga rohkem UHD telereid turule toodud ning 3D funktsiooniga mudeleid on selle võrra vähem. Ma arvan, et see on ka õige! Pole suur 3D fänn kunagi olnud. Ei kinos ega kodus. Olen isegi kinno minemata jätnud seetõttu, et filmi seal näidati vaid 3D’s. Harilik tagasiside 3D kasutuse kohta kodudes on ka pigem selline, et “Jah, mõni kord aastas otsin need prillid ka ise üles, aga siis ka ainult mõne 3D multika vaatamiseks, mille lastele ostsin.”

Ega UHD puhul väga palju paremaid uudiseid muidugi pole! Esiteks aga selgitus, et mis on 4K ja mis on UHD. 4K – tähistab numbrit 4000. Ehk siis 4000 pikslit. See lühend pärineb professionaalsest filmitööstusest, kus standardne mõõt oli 4096 x 2160 pikslit. Järelikult tohiks kasutada tähist 4K vaid ekraanide puhul, mis on üht pidi rohkem kui 4000 pikslit (jättes samaks ekraanisuhte). UHD lahti kirjutatult tähenda Ultra High Definition ehk siis Ultra Kõrglahutus. Sisuliselt on UHD ekraanid kaks korda teravamad kui Full HD ekraanid ning nende resolutsioon on siis ka 3840 x 2160. Ometi pole UHD võrdeline 4K’ga just selle pärast, et 3840 pole ju 4K ehk 4000 pikslit. Need telerid, mida täna harilikus elektroonikapoes müüakse on UHD ja mitte 4K.

Aga olenemata sellest, et kas tegemist on UHD või 4K telekaga, siis pole sisu toodetud neile kummalegi väga. Halenaljakas, aga eelmise aasta UHD telerimudelitega sai kaasa ühe välise kõvaketta, mille peal oli 8 UHD resolutsiooniga loodusfilmi. Ja sel hetkel oligi see sisuliselt kogu UHD eelis.

Pärast seda on tulnud mitmeid seadmeid, mis suudavad UHD videot salvestada nagu näiteks GoPro Hero 4 Black seikluskaamera. Samuti on lisandunud võimalusi UHD filmide vaatamiseks (link), kuid kõik vajavad palju raha ja/või väga kiiret internetti. Seega ei ole põhjendamatu küsimus: Kas UHD on uus 3D? Kas järgmine aasta kaob ka UHD ja asemele tuleb midagi uut?

Midagi uut kindlasti tuleb, selles pole kunagi küsimus, aga ma arvan, et UHD on kindlasti püsivam kui 3D. 55 tolline televiisor on Full HD resolutsioonis lähemalt vaadates juba piinlikult teraline. “Ära vaata siis nii lähedalt!” Jah, aga sellise mõtteviisiga inimesed ei osta endale ka head ja uut telerit. Resolutsioon saab just eriliseks kaalukeeleks monitoride puhul, mida inimesed üldiselt liigagi lähedalt piidlevad. Ilmselt läheb veel aega, aga eks jõuab ka UHD sisu tootmine järele ja siis saavad kõik inimesed nina vastu telekat istuda ilma, et pildil piksleid üksteisest eraldaks. Tänasel päeval on hea valik soetada endale pigem UHD kui 3D televiisor.

Smart TV on nüüd valmis???

Peamine teine uuendus, mis silma torkab, on jätkuvad edusammud Smart TV vallas. Vähemalt 3 aastat on sellega pusitud. Kõigil normaalsetel televiisoritel on WiFi integreeritud ja veebilehitseja on neis ka olemas, aga siiski on kõik väga aeglane ning mugavast kasutuskogemusest ei tahaks juttu teha.

Ma ise pole veel ühtegi uuendatud süsteemiga telerit katsuda saanud, kuid väidetavalt on LG WebOS 2.0 lihtsalt palju kiirem kui eelmine generatsioon. Lisatud on n-ö kiirvalikuid, mis teevad igapäevase telerikasutuse sujuvamaks. Eesti turule tähtsa aspektina tuleb Elioni äpp ehk siis n-ö sisseehitatud digibox nüüd ka LG teleritele. Kõigile nendele mudelitele, mis on WebOS 2.0’ga ehk siis alates 630 mudelist üles poole.

Philips jätkab Androidi baasil Smart TV süsteemi arendamist, kuid muresid (eelmise aasta põhjal) on neil lahendada palju. Sel aastal tuuakse välja 80% teleritest juba Androidi operatsioonisüsteemiga; Androidi saavad ka mõned algtaseme Full HD televiisorid. Tegemist on siis Android telerite teise põlvkonnaga.

philips 7600
Philips 7600 jalgade disain

Telerite disain muutub igal aastal ning natuke on muutunud ka tänavu. Valdavalt tehakse telereid jätkuvalt kitsama raamiga ning Philips on oma erinevate mudeliseeriate juures isegi välja toonud mõõtmed nii ekraani paksusele kui nähtavale äärele. Näiteks 7600 seeria puhul on teleri paksus 17 mm (41 mm koos jalaga) ja ekraani äär on 7 mm.

 

 

Jätan selle artikli hetkel lahtiseks, selleks et siia lisada infot, mida telerite kasutuse käigus omandan ja siis saan teieni tuua. Uuendamisteni!