Küsimusi mikrolaineahjudest

 

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Ülioluline on ka popcorni tegemine!

Aga kuidas mikrolaineahi siis täpselt töötab, kas mikrolained on ohtlikud ja miks mikrolaineahju ei tohi panna metalli? Kõik väga tähtsad küsimused, millele igapäevaselt ei mõtle.

Mikrolaineahju tööpõhimõte:

Mikrolaineahjul on 3 peamist komponenti –
1) magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks,
2) mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja
3) kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole. “See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise.”

h2o
Dipoolid

[1] Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained mõjuvad toidus olevatele elektrilistele dipoolidele nii, et nimetatud molekulid tahavad ennast pöörata vastavalt magnetori poolt antud elektrivälja suunale. Kuna magnetor sisuliselt vahetab suunda ~2,5 GHz sagedusega ehk 2,5 miljardit korda sekundis, siis toimub dipoolsete molekulide vahel hõõrdumine. Selle hõõrdumise tulemuseks on temperatuuri tõus. See toimib sarnaselt kahe pulgaga tule tegemisele, kus hõõrdumisest tuli tuleb, aga lihtsalt väga palju kiiremini ning hoopis mikrolainete abil toidu sees!

 

Microwave-Door
Ahju ukse sees on peen metallvõrk, mis hoiab lained ahju sees.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Mikrolained ei ole kahjulikud.

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju.[2]

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nendele nõudele, mida te mikrolaineahjus kasutate toidu soojendamiseks.

Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA’d ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad. Need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea. Probleem tekib aga ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.[3]

Pöörake seega tähelepanu sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendate, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks „Microwave Safe“ ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.Capture

 

 

Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna soovitusena tuuakse seega välja:

  • Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.
  • Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.
  • Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid jms.
  • Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.
  • Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Sest metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks. Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt.

Kuid teistel juhtudel võib metallist eseme ümber hakata lendama sädemeid! See võib välja näha nagu väike äiksetorm.[4] Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Rohkem infot mikrolaineahju tööpõhimõttest siit:

 

Allikad:

[1] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[2] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[3] http://www.health.harvard.edu/staying-healthy/microwaving-food-in-plastic-dangerous-or-not

[4] http://engineering.mit.edu/ask/why-can%E2%80%99t-we-put-metal-objects-microwave

Kuidas valida õhupuhastajat?

Peamised kriteeriumid kööki õhupuhastaja valimisel on toote disain, tõmbe võimsus ja kinnituse tüüp. Lisaks toon välja muud omadused ja räägin, milline on õige õhupuhasti filter.

Juttu teeme siis pliidi kohale paigaldatavatest n-ö kubudest, mitte õhupesuritest / ionisaatoritest, õhuniisutajatest ja muust sellisest.

Õhupuhasti disain

Üldjoontes võib õhupuhastajad jagada kahte kategooriasse – seinale ja lakke kinnitatavad. Lisaks on ka tööpinnast välja tõusvad õhupuhastid, kuid need on nišitooted ning hinna poolest sageli kallid. Disaini seisukohast on õhupuhastajaid nii integreeritavaid, kubusid kui saar-tüüpi. Integreeritavad võivad olla nii täis-integreeritud või ka teleskoop lahendusega. Saar-tüüpi õhupuhastid on harilikult lakke kinnitatavad ning seetõttu sobivad hästi köögisaartele. Hea ülevaate erinevat tüüpi õhupuhastajatest saate siit: Õhupuhastite ostujuhis

Lakke kinnitatav õhupuhasti
Eriline õhupuhasti, mis näeb pigem välja nagu diskokera.
Integreeritud õhupuhasti
Täis-integreeritud õhupuhasti, mis ei ole sugugi väljapaistev ega ka välja paistev.

Disaini poolest erinevaid õhupuhastajaid on sama palju kui erinevaid maitseid. Leiab väga tagasihoidlikke ja ka tõelisi disaini-šedöövreid. Erinevaid värve ja kujusid on rohkelt saadaval. Kaubamärkidest soovitaksin vaadata Elica ja Falmec’i poole. Need 2 brändi katavad ära 99% inimeste soovidest.

Õhupuhastaja võimsus

Võimsus ja sellega seonduv müratase on järgmine punkt, mille kallale minna. Võimsuse all peame siinkohal silmas õhupuhasti võimet õhku puhastada. Seda mõõdame kuupmeetrites, mis läbib õhupuhastajat ühe tunni jooksul. Kui kõige odavamad õhupuhastajad on võimelised puhastama umbes 250 õhku tunnis, siis parimad juba 1000 m3/h. Nagu ikka, siis on tootjate vahel veidi erinevusi selle numbrini jõudmises. Ehk siis, on tootjaid, kes arvestavad IEC standardit ja mõõdavad seda tõmbevõimsust meetri pikkuse toru otsast, mis läbib ka 90 kraadist nurka (õige teguviis) ja on tootjaid, kes mõõdavad võimsust otse mootori juurest (mitte-nii-õige teguviis). Kui te näete õhupuhastajat, millel tundub hinnaklassi kohta üllatavalt suur tõmbevõimsus, siis tasuks üle küsida, et kuidas täpselt selle tulemuseni jõutud on ehk kas see IEC standardile vastab.

Kui võimsat õhupuhastajat valida? See oleneb teie köögi suurusest. Soovitatav on kogu ruumi õhk vahetada välja 10-12 korda tunnis. Kui teie köök on 10 m2 ja lae kõrgus 2,5 m, siis ruumala köögis on 25m3. Järelikult oleks minimaalselt vajalik valida õhupuhasti, mille võimsus on 250 m3/h. Sel juhul toimub õhu vahetus 10 korda tunnis. Loomulikult võtaksin mina igaks juhuks natuke võimsama, arvestades ventilatsiooni torustikust tulenevat kulu jms, seega 350 m3/tunnis imev õhupuhastaja peaks kindlasti töö tehtud saama. Kui teil on avatud köök, siis peate arvestama kogu avatud ruumi suurusega.

Õhupuhasti müratase

Müratase on märgitud harilikult õhupuhastajate andmetes. Peaks olema ka märgitud mürataseme vahemik, sest mootor ja sellega kaasnev õhu liikumine tekitavad erineva tugevusega müra erinevatel mootori kiirustel. Seda mürataset ei saa aga võtta täiesti tõe pähe, sest erinevalt näiteks tolmuimejast oleneb õhupuhastaja müra tekitamine paljugi sellest, kuidas see paigaldatud on. Täpsemalt siis õhutorust, nurkade rohkusest ja nende kaldenurgast. Mida lühem ja vähemate nurkadega on toru, seda parem.

Muud õhupuhastite omadused

Erinevatest omadustest tahaksin välja tuua järgmist: mõõdud, juhtimine, valgustus, filtrid.

Õhupuhastajatel, nagu ka paljudel teistel kodumasinatel, on üldjoontes standardsed mõõdud. Harilikeks mõõtudeks on 50, 60, 90 cm laiust, mis on vastavuses pliidiplaadi laiustega. 50 cm õhupuhastaja sobib 50 cm laiusele pliidile. Sügavustega on märkimisväärselt keerulisem – seda just metsikult erinevate disainide tõttu.

Erinevast hinnaklassist õhupuhastitel on erinevad juhtimislahendused ja kontrollmehhanismid. Harilikult on vaja kontrollida kaht omadust – valgustust ja mootori tööd. Valgustus siis on/off ning mootoril harilikult 3 tõmbe astet. Valikus on näiteks plastikust lülitid, puutetundlikud nupud või isegi kaugjuhtimispult. Need erinevad lahendused käivad kaasas hinna kasvuga.

Valgustusena kasutatakse tänapäeval juba valdavalt LED valgusteid, kuid kasutusel on ka halogeen pirnid. LED puhul oleks hea teada, et mis on pirnide valgussoojus, aga vaevalt seda infot kerge leida on.

Õhupuhasti filtrite juures saab rääkida sisuliselt kahest erinevast filtrist. Esiteks siis rasvafilter, mis on selline Falmec rasvafilteralumiinium või roostevabast traadist filter. Tema eesmärk on püüda kinni auruga lenduvad rasvad, et need ei satuks õhupuhastaja mootorisse. Tööpõhimõte on selles, et metallist traadid on jahedad ning kondenseerivad soojas veeaurus lenduvad rasvad nende traadikeste pinnale. Sellest tulenevalt läheb rasvafilter ka rasvaseks ning seda tuleks pesta umbes kord kuus. Harilikult on rasvafiltrit mugav pesta nõudepesumasinas (vähemalt 60C juures), aga väidetavalt saab sellest vanast rasvast lahti ka keeva vee ja Fairy’ga. Õhupuhastaja rasvafiltri puhastamine on oluline, sest see vana rasv filtri küljes võib halvemal juhul minna põlema!

Teine filter on söefilter. Kui rasvafilter on kõigil õhupuhastajatel kohe komplektis kaasas, siis söefilter on valdavalt lisavarustus. Seda seetõttu, et kõigil polegi seda tarvis. Elica söefilterSöefiltrit on kindlasti tarvis siis, kui teie õhupuhastaja töötab õhu retsirkuleerimise eesmärgil, mitte ei suuna õhku ventilatsioonitorustikku. Kui õhk, mis õhupuhastajat läbib, suunatakse kohe tagasi tuppa, siis peab olema õhupuhastajas lisaks rasvafiltrile ka söefilter. Ainult siis saab õhu piisavalt puhtaks, et sellisest õhupuhastajast ka kasu oleks. Söefiltrit peaks üldjuhul vahetama iga kolme kuu tagant. Olemas on ka nn Long-life filter ehk pika elueaga õhupuhasti söefilter, mis kestab kauem, kuni 4 aastat (Elica sortimendis). Millegi poolest on need filtrid palju paremad, nimelt saab neid pesta ja pärast pesemist peaks neid ka ahjus kuivatama. Pesema peaks neid umbes üks kord aastas. Õhupuhastaja sees asetsevad söefiltrid rasvafiltri ja mootori vahel.

Mootorita ja välise mootoriga õhupuhastid.

Kaasajal on valikus ka õhupuhasteid, millel pole korpuse sees mootorit õhu liigutamiseks. Siin on kaks tagamõtet. Esiteks võib tegemist olla kortermajaga, kus mootoriga õhupuhasti ajab segadusse maja üldise ventilatsioonisüsteemi ja seega peaks kasutama mootorita õhupuhastit. Teiseks on võimalik planeerida õhupuhasti paigaldus ka nii, et õhupuhasti mootor paigaldatakse näiteks väljapuhkeava juurde eramaja katusel. Selle eesmärk on see, et siis pole teil köögi õhupuhasti lärmavat mootorit. Arvestama peab muidugi sellega, et kuidagi peab katusele vedama mootori jaoks ka juhtmed ning lisama lülitisüsteemi.

Õhupuhasti paigaldus

Õhupuhastaja paigaldamine soovitatakse harilikult jätta spetsialistide hooleks. Üldiselt peaks aga paigaldamisel silmas pidama, et õhupuhastaja kõrgus elektri- või induktsioonpliidist oleks minimaalselt 40 cm, soovituslik umbes 65 cm. Gaasipliidist paigutage õhupuhasti kindlasti 70 cm kõrgusele, sest gaasileegi kuumapunkt on märkimisväärselt kõrgemal kui elektripliidil. Paigaldusel peab silmas pidama ka peamise kasutaja pikkust, et te oma pead kokkamisel vastu õhupuhastajat ära ei lööks. Üldiselt on õhupuhastajatel kaasas ka täpsed mõõdud skeemina, mis on abiks köögi valimisel ja paigaldamisel.