Kuidas valida pliidiplaati?

Siinkohal räägiksime integreeritavatest pliidiplaatidest.

Neid on ilmselgelt mitmeid erinevaid tehnoloogiaid ning mudeleid. Sellest tulenevalt seletan neid erinevusi natuke lahti selleks, et ostja saaks ka ise natuke aimu sellest, mida müügimees talle poes räägib. Millist pliidiplaati osta? Aspektid, mida tähele panna: 1) pliidiplaadi tehnoloogia; 2) erinevad mõõdud; 3) pliidiplaadi juhtimine; 4) muud aspektid.

1) Pliidiplaadi tehnoloogia

Integreeritavaid pliidiplaate on ju mitmeid erisuguseid. Valdavalt oleneb nende vahel otsustamine sellest, et kui suur on teie eelarve ning kas teil on näiteks gaasitorustik majas. Ehk siis, kui teil on rohkem võimalust, siis valite induktsioonplaadi ning kui majas on gaas, siis valite integreeritava gaasiplaadi.

Induktsioon-pliidiplaat töötab elektriga ning on üldjoontes kallim, kui tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat. Tehnoloogia on natuke keerulisem ning sellest tulenevalt ka pliidiplaat kallim. Soodsaimad induktsioonpliidid maksavad 300 eurot samal ajal kui klaaskeraamiliste hinnad algavad 150 eurost. Induktsioonpliidi peamine erinevus tavalise klaaskeraamilisega on asjaolu, et induktsioon soojendab magneti toimel otse pliidi peal asuvat potti või panni, mitte pliidiplaadi pinda. Sellest tulenevalt peavad potid ja pannid olema induktsioonpliidile sobivad ehk siis magnetiseeritavad. Hea trikk selleks, et aru saada kas teie pott sobib induktsioonpliidile võtke magnetitükk ja proovige, kas see jääb poti külge kinni või mitte. Kui jääb, siis te uut potti ostma hakkama ei pea. Kui aga suundute potte-panne ostma, siis harilikult on kvaliteetsetel tootjatel toodete peal ka kirjas, kas nad sobivad induktsioonile.

Tähtsaim omadus ongi see, et ei soojendata mitte pliidiplaadi pinda, vaid energia läheb otse anumale. Seega on vähem soojuskadu ja pliit on üldjoontes säästlikum kui tavaline elektripliit. Samuti on induktsioonpliidid harilikult kiiremini kuumutavad. Lisaks – kuna ei soojendata pliidi pinda ning ainus soojus, mis pliidile kandub on potist, siis pole ohtu selleks, et teil ülekeenud toit pliidi pinna sisse kõrbeks!

Tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat on kõige harilikum ning siin nagu midagi tehnoloogia seisukohast rääkida polegi. Sama moodi, nagu vanasti malmplaatidega, läheb kuumaks keeduala, mille peal asuv toidunõu siis selle soojendamise tulemusel ka kuumaks läheb. Soojuskadu on rohkem kui induktsiooniga, sest osa kuumusest läheb õhu soojendamiseks. Aga sedavõrd soodsam on ka keskmine tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat.

Gaasipliit on kasulik neile vähestele, kes omavad ühendust maagaasi trassiga või tahavad vedada balloone. Hetkel veel suhteliselt soodne gaas sobib väga hästi ja integreeritava gaasipliidiplaadi sisse. Mure muidugi selles, et meie riik gaasi ei oma ja ei määra ka selle hinda. Üldjoontes muidugi on gaas väga tihti kasutusel just profiköökides, sest gaasipliit on väga tundlik ning kiire ja seega sobib kiireks tegevuseks restoranides jne. Üldiselt on gaasipliidid võrdlemisi soodsad ning tehnoloogiliselt pole ka juttu – võib olla ainult erinevad süütamise meetodid. Elektriline vs piezo süüde vs tikusüüde.

2) Erinevad mõõdud

Standard mõõt integreeritavale pliidiplaadile on 60×60 cm. Harilikult on ühel sellisel 4 keeduala. Leidub aga ka erimõõdulisi pliidiplaate. Erimõõduline pliidiplaat ehk domino pliidiplaat on umbes 30 cm lai ning 50 cm sügav ja mahutab 2 keeduala. Olemas on ka 3 keedualaga ja 45 cm laiu pliidiplaate.

Domino pliidiplaat sobib hästi väiksematesse köökidesse ning neid leidub nii mehhaaniliste kui puutetundlike nuppudega. Domino pliidiplaadi saaks hästi kombineerida erimõõdulise ahjuga, mille laius on 45 cm.

3) Pliidiplaadi juhtimine

Erinevaid variante pliidiplaadi juhtimisest on kolm: 1) mehhaaniline, 2) puutetundlik, 3) ahjult juhtimisega. Mehhaanilise puhul on harilikult pööratavad lülitid. Puututundliku jaotaksin kaheks kategooriaks – a) tavaline puutetundlik ning b) slider- puutetundlik.

Esimese variandi puhul on tegemist millegi sellisega: link.

See tähendab, et saad valida keeduala ning siis + ja – nupuga sättida paras kuumutusaste.AKT8210LX_p3

Teine variant oleks selline: link.

HK654070IB Siin saad samuti valida keeduala, kuid kuumutuse astme reguleerimine on tehtud palju mugavamaks, sest saad näppu libistada (ingk slide) vastaval skaalal. Oletades, et tahate kuumuse reguleerida 5 peale (10st), siis säästate sellega 5 nupuvajutust! Kolmas variant on selline, kus ahi ja pliidiplaat on üksteisest sõltuvad. Siis on pliidiplaadi juhtimine viidud ahju esipaneelile. Harilikult tähendab see mehhaanilisi pöördnuppe.

4) Muud aspektid

Pliidiplaatide populaarseimad tootjad on Electrolux, AEG, Bosch, Siemens, Whirlpool ja veel mõned. Harilikult on igal tootjal ka oma tehnoloogiad või omadused, millega eristuda. Tihtipeale on mingi omaduse peene nime taga aga peidus lihtne lisafunktsioon, mis on väga sarnane teiste tootjate omadele. Näiteks on induktsioonplaatidel ülekeemise kaitse – kui vedelik läheb näiteks puutetundlike nuppude pinnale, siis lõpetab pliit töö. Samuti on olemas Stop-Go funktsioon, mis tähendab, et kui eemaldate poti keedualalt, siis katkestab pliit korraks oma töö ja jääb n-ö pausi peale. Panete poti tagasi, siis jätkatakse sama kuumuse astme juures koheselt. Mõnel klaaskeraamilisel (nii tavaline kui induktsioon) on võimalik kasutada ka laiendatud keeduala. Induktsioonidel on ka täiesti n-ö piirideta keeduala – panete poti lihtsalt keset pliidiplaati ja tänu sellele, et kuumutatakse otse potti, siis pole sellest tulenevalt ka energiakadu.

Need on aspektid, mis esimeseks tulevad meelde integreeritud pliidiplaatidega seoses. Küsimusi tekib huvitatud ostjatel loomulikult rohkem, aga loodan, et tõin teemasse natuke selgust.

Advertisements

6 thoughts on “Kuidas valida pliidiplaati?

  1. Induktsiooninõud ei pea olema magnetiseeruvad, sellist õpetust rahvale pole nüüd küll vaja levitada. Potti soojendab induktsioonivool mis tekib magnetvälja mõjul igas metallis. Potipõhi peab olema paks, siis on voolul hea tekkida ja soojendada, see on nende nõude peamine eripära.

    Like

    1. Tore, et minu jutustusele ka tagasisidet aeg-ajalt tekib!

      Kahjuks selle tagasisidega pole väga nõus.
      Potti soojendab jah n-ö induktsioonvool, aga selleks, et see vool kusagil pidepunkti leiaks, peab ikkagi nõu ka magnetiseeruv olema. Potipõhja paksus ei mängi siinkohal mingit rolli. Wikipedia kirjutab: “If a magnet sticks well to the sole of the pan, it will work on an induction cooking surface.” ja “Aluminum or copper alone does not work on an induction stove because of the materials’ magnetic and electrical properties.”
      Tänapäeval on tõesti tehtud juba ka selliseid panne ja potte, mille põhi on rauast (magnetiseeruv) ja ülejäänud osa on pressitud alumiiniumist selle ümber. Selle tulemusena on kerge pann, mis töötab ka ikkagi induktsioonpliidil.

      See, mis tavatarbijale huvi pakub on võib-olla see, et kui potil/pannil on tähis induktsioonpliidil kasutuseks, siis ta ka induktsioonil töötab.

      Like

  2. Veel võiks välja tuua odava “induktsiooni” ja kallima “induktsiooni” erinevused. Sest 100 € ja 500€ pliit ei ole mitte samaväärsed. Ei pea siin silma ainult mugavusfunktsioone mida on lisatud. Hinnad ei ole tegelikult kordades erinevad sellepärast et üks tootja on lihtsalt “kallim”. Selle taga on ikka mugavam toidu valmistamine. Soodsatel ja natuke tundmatumatel kaubamärkidel kipub “pulsseerimine” väga aktiivne olema ka väikestel kuumusastmetel. Kallimatel on kuumus ühtlasem ja toidu valmistamine oluliselt meeldivam. Seda muidugi ükski tootja välja ei märgi. Peab kogemustest lähtuma.

    Like

    1. Tänan asjaliku kommentaari eest!
      Probleem sellega ongi, et pulseerimisest ei räägi ükski tootja ja kuna mul kodus pole 10 erinevat induktsioonpliiti, siis on raske objektiivselt võrrelda.
      Samas toovad mõned kasutajad välja, et induktsioonpliidid mürisevad jne, aga jällegi. Tootja andmeid selle kohta pole ja raske võrrelda.

      Mida pead silmas mugavam toidu valmistamine? Kas on sinu arust veel midagi peale funktsioonide ja “pulseerimise”, mida peaks välja tooma?

      Like

      1. Pigem peangi silmas mugavuse osas seda pulsseerimise momenti. Plaadid mis suudavad hoida võimsust vastavalt reguleeritud kuumusastmel on mugavamad sest piimatooted jne ei kõrbe põhja. Ka lihtsalt keetmisel on ju mugav kui madalal temperatuuril vesi vaikselt podiseb mitte ei kee üle. Odavatel on selline komme et vaiksematel kuumusastmetel on energia peale andmine küll pikema pausiga kuid võimsus on ikka maksimaalne. St et on oht ka madalatel astmetel liiga palju kuumust anda. Kas keeb üle või hakkab põhja kõrvetama.

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s