Kuidas valida LCD monitori?

Monitor on ühe arvuti komplekti juures ütlemata tähtis komponent. Seda me vaatame ju kogu aeg, kui arvutit kasutame. Kuidas osta uus LED/LCD monitor? Sama tähtsad on ka klaviatuur ja hiir, mis samuti jäävad pigem tähelepanu alt kõrvale, sest otsitakse aina võimsamat protsessorit ja videokaarti. Sel korral aga kirjutaks natuke lahti kuvaritega seotud termineid ja annaks ka mõned konkreetsed soovitused just teile sobiva monitori valimiseks. Vastame küsimusele – Milline LED/LCD monitor osta?

Alustan monitori välise ilme, disaini ja füüsiliste omadustega. Jätkan suuruse ja ekraani resolutsiooniga. Seejärel vaatan liikumisi ekraanil ehk kaadrisagedus ja reageerimisaeg. Lisaks ka levinud ühendused ja lisavõimalused. Lõpuks on ehk teilgi selgem millist LED/LCD monitori osta!

1) Monitori disain

Kindlasti on väga tähtis ka see, kas monitor on valget, musta või halli värvi, aga seda ei pea mina kõige tähtsamaks disanist rääkides. Tähtis on hoopis monitori kasutatavus. Selle alla käib monitori liigutatavus ja ekraani tüüp. Kas teie praegust monitori saab üles alla liigutada, muuta ekraani kaldenurka ja võib-olla isegi keerata 90 kraadi? Suure tõenäosusega mitte. Aga võiks. Eeskätt on selline liikumise võimekus vajalik mugava tööasendi (mängimise asendi) leidmiseks. Kui saate oma ekraani tõsta sobivale kõrgusele, siis suudate ehk istuda ka ergonoomiliselt õiges asendis. Disaini alla käib loomulikult ka ekraani välja nägemine. Üldjoontes näevad paremad välja kitsa raamiga monitorid.

Teine aspekt on ekraani tüüp. Kas matt või läikiv klaaspinnaga ekraan. Üldjoontes on profiekraanid mati pinnaga. See on sellest, et need ei peegelda igasugust valgust, mis teil ruumis on. Teisest küljest on läikivate ekraanide värviedastus täpsem ning värvid näivad kirkamad. Aga kui te tööd ka päevasel ajal ning kasutate peale ekraani valguse ka lisavalgustust, siis soovitaksin osta matt-ekraaniga monitor.

Hetkel pakutakse ka juba nõgusa ekraaniga monitore. Eesmärk on nõgususe puhul on siis selles, et silmale on terve ekraani pind samal kaugusel ning seega väsib vähem. Nõgus ekraan tundub mulle palju mõtekam just monitoride puhul, mitte nii väga telerite puhul. Esiteks on 99% monitori vaatajaid 1 inimene, seega ei vähene nõgususe eesmärk vaatenurga muutumisest. Teiseks on ekraan lähemal, mis annab parema n-ö sees olemise tunde (immersive).

2) Monitori suurus ja ekraani resolutsioon

Erinevaid monitori suurusi on palju – alates 17 tollist kuni 32 tollini. Ise kasutan kontoritööks 23” ekraani ning sellega olen rahul. Piisavalt suur ning samas Full HD resolutsiooni juures ei hakka häirima veel väike pikslitihedus. Tavalisse kodukasutusse soovitaksingi 22-24” monitori.

Ekraani resolutsioonide suhtes pakutakse valdavalt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Esimene variant on kindlasti liiga madala resolutsiooniga kodukasutuseks, kuid häda pärast sobib ilmselt kassasüsteemide ekraaniks. Kodukasutusse sobiks väga hästi Full HD resolutsiooniga monitor, see tähendab siis 1920 x 1080 pikslit. Kui valite suurema monitori, kui 24”, siis peaks vaatama ka suuremaid resolutsioone. Järgmine valik oleks siis näiteks 2560 x 1440, mis sobiks ekraanile suuruses 25 – 28”.

Nagu on juba saadaval nõgusad ekraanid, on saadaval ka UHD ehk Ultra High Definition resolutsiooniga monitorid. See tähendab siis 3840 x 2160 pikslit ning on täpselt 4x suurema pikslite arvuga kui Full HD. Kutsutakse seda UHD standardit ka 4K’ks.

4k-monitor Assassinscreed-4k-1080p-4

Tavalisel lugejal tekib kohe küsimus, et miks ma peaks endale ostma 2-3x kallima monitori, kui ma neid piksleid ei näe. UHD monitorid sobivad eriti hästi neile, kellel on vaja teha tööd mitmes aknas korraga. Ehk siis saab näiteks ühel ekraani lahti hoida korraga kaht täis suuruses Excel tabelit või siis arvutimängurid saavad veelgi rohkem ärakasutada oma võimsat videokaarti ning näha veelgi rohkem detaile oma lemmik arvutimängus. Samuti sobiks see paremini fototöötlejatele, sest ekraan on lihtsalt 4x detailsem ja täpsem. Näiteks see Samsungi monitor: link.

3) Liikumised monitori ekraanil

Ekraani kaadrisagedus (Hz) on monitori suutlikkus kuvada vastav arv pilte (kaadreid) sekundis. Ehk siis 100 Hz tähendab 100 kaadrit sekundis. Harilikud monitorid on 60 hertsised – kuvavad 60 kaadrit sekundis. Mida rohkem, seda parem! Kaasaegsed telerid suudavad protsessori toel näidata ka 1200 Hz, kuid LCD paneelid ise füüsiliselt on võimelised saavutama 200 Hz.

Kui olete väga suur arvutist filmide vaataja või mängur, siis peaksite valima mõne 120 Hz monitori. Muus osas võtke tavaline 60 Hz, sest need on ka palju odavamad.

Monitori reageerimisaeg on aeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Mida väiksem reageerimisaeg, seda parem. Kui mängite, siis 2 ms oleks väga hea, aga 5 ms sobib ka. Kontoritööd tehes pole sisuliselt vahet.

4) Ühendused ja muud lisad

Teie uus monitor ja arvuti on vaja ka omavahel ühendada. Valikuid on. Harilikult on monitoridel olemas VGA (D-SUB) ühendus – kõige klassikalisem, aga analoog ühendus. Sellise ühenduse kaabel pannakse ka monitori karpi tavaliselt kaasa. Teiseks tuleb DVI ühendus – digitaalne ühendus, mis on hetkel ilmselt kõige levinum ning millelt saab teha ülemineku HDMI’le või VGA’le. Kolmandaks on HDMI, mille ühendus on olemas ka näiteks kõigil kaasaegsetel teleritel. HDMI on digitaalne ühendus, mis on võimeline edastama ka 5.1 heli ning internetti. Üldjoontes palju universaalsem lahendus ning kui võimalik, siis kasutage seda. Selleks, et te teaks, milline ühendus teie arvuti taga täpselt on, siis siin on pildid:

VGA_DVI_HDMI copy  dinic-mini-display-port-auf-display-port-kabel-2-meter_z1

Kasutusel on ka Display Port (parempoolne pilt), aga seda on üldiselt vähe. Display Port mini on selle sama ühenduse vähendatud variant, mis on tihtipeale kasutusel sülearvutitel. Digitaalne ühendus.

Kuvareid pakutakse väga erinevaid. Olemas on ka variante, mis sobivad nii monitoriks kui teleriks. Sellistele on juba sisse ehitatud ka digitüüner ning kõlarid. Ühendustest on harilikult olemas HDMI ning VGA. Kaasa tuleb ka kaugjuhtimispult. See oleks hea valik näiteks väiksesse korterisse, kuhu pole mõtet eraldi telerit osta. Väga soodne variant! Näiteks selline: link.

Üks korralik kodukasutuse monitor oleks näiteks see: link.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s