Kuidas valida külmkappi?

Ühest küljest on külmiku valimine tihtipeale väga lihtne. Kuivõrd meil kodus on mingi konkreetne koht, kuhu külmkapp käib, siis tuleb see mahutada just sinna. Valid selle, mis mõõtude poolest mahub. Lihtne.

Siit ka esimene nõuanne. Ärge ehitage oma külmikut eriti põhjalikult sisse (kui pole tegemist integreeritava külmikuga), sest hiljem täpselt samade mõõtudega kapi leidmine võib osutuda keeruliseks.

Teisest küljest on erineva teo ja näoga külmikuid omajagu. Need aspektid, millele mina tähelepanu pöörata soovitaksin on: mõõdud, tehnoloogia, külmiku sisu; müratase; energiaklass; lisaomadused.

Millist külmkappi siis osta?

1) Mõõdud

Esiteks on mõõte vaja jälgida selleks, et kapp teile reaalselt tuppa mahuks ning seal samas ka ukse lahti teha saaks. Teiseks aga on tähtis ka külmiku sisese ruumi kasutatavus. Mõned kliendid ostavad endale liiga väikse, teised liiga suure külmiku. Kumbki pole hea. Mõlema puhul pole külmiku jahutusfunktsioon väga optimaalse kasutusega. Ühel variandil peab jahutama tühja ruumi, mis külmiku ukse avamisel kogu oma jaheduse kaotab. Teisel juhul ei jõua külmik lühema perioodiga kõiki toiduaineid maha jahutada. Seega, vastavalt teie praegusele külmikule ja selle mahutavusele valige ka sobiv uus.

Tähelepanu pöörake ka sellele, kuidas kappi mõõdetud on. Kui kapp on väljaulatuvate käepidemetega, siis kas need on juba sisse arvestatud. Mõnele meeldib üht, teisele teist moodi.

2) Tehnoloogia

Tehnoloogia all pean silmas külmiku erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Kas külmikus kasutatakse LED valgustust, kas külmik on No Frost või Low Frost või Frost Free, kas tegemist on inverter mootoriga või mitte?

No Frost – tehnoloogia, mis pideva õhuringluse tulemusel takistab jää tekkimist külmikusse. Ventilaatoriga viiakse kapist niiskus välja – pole niiskust, pole jääd. Näiteks kõik Samsungi külmikud on varustatud No Frost tehnoloogiaga. Positiivne on selle tehnoloogia juures see, et külmikut ei pea sisuliselt kunagi enam sulatama. Pole jääd, mis isoleeriks jahutuse funktsiooni, mille tulemusel on külmiku töö efektiivsem. Eriti tähtis on see mugavus just sügavkülma puhul. Negatiivsena on vaja välja tuua, et pidev ventilatsioon tekitab rohkem müra. Venitaltsioon kuivatab külmiku sisu, seega kõik pakendamata toiduained kipuvad ära kuivama.

Low Frost – sarnane tehnoloogia No Frostiga, kuid täielikku jäävabadust lubada ei saa. Üldiselt vaiksem.

Inventer mootor – digitaalselt juhitud harjakesteta mootor, mis on säästlikum, kui tavapärane. Erinevus uuel ja vanal mootori tüübil on ka see, et kui vanemat tüüpi mootori kas töötavad või ei tööta, siis inverter mootor töötab pidevalt, aga erineva võimsusega.

LED valgustus – tõenäoliselt ei pea te seda LED pirni kunagi vahetama. Kestab kauem ja on säästlikum.

3) Külmiku sisu

Loomulikult on kõige tähtsamad külmkapi sisu puhul just need osad, mis saavad suure koormuse osaliseks. Harilikult on nendeks osadeks riiulid, sahtlid ja külmkappi uks.

Erinevatel külmikutel on erineva kvaliteediga kõik need osad. Mõned kipuvad olema väga pehmest plastikust, teised jällegi tunduvad rabedad. Rabedus võib olla probleemiks just sügavkülma osas, kus madalatel temperatuuridel võib plastikust sahtel katki minna. Kvaliteetsematel ja kallimatel külmikutel on sahtlid näiteks siinide peal, mis tähendab, et liikumine on sujuvam ning tekib vähem koormust osadele. Teisalt on aga ka katkiminevaid osi rohkem.

Külmakappide riiulid on tänapäeval harilikult turvaklaasist, mis on raskesti purunevad. See, aga ei tähenda, et nad katki ei läheks. Varuosi on aga võrdlemisi raske hankida. Mõned kliendid on pidanud tähtsaks ka riiulite ääri. Nimelt on kohati just riiulite ääred need, kuhu eriti hästi kõikvõimalik mustus kinni jääb. Muidu on klaasist osa ju kerge puhastada, aga ääred, mis klaasi kaitsevad, tekitavad hea koha mustuse kogunemisele.

Tähtis on silmas pidada ka seda, kui palju külmakapis on riiuleid ja mis tüüpi nad on. Kohati leidub ka 2m kõrguseid külmikuid, millel on sees vaid 2 riiulit. Ruumi tundub palju, aga toidukraami pole millegi peale panna. Kui te olete ära harjunud näiteks pudeliriiuliga, siis ka see kitsendab valikut märkimisväärselt!

Sahtlite erinevast kvaliteedist oli natuke juba juttu. Nüüd ka erinevatest lahendustest. Kohati on jahekapi osas näiteks ainult üks suur sahtel, mis paikneb siis jahekapi all osas. Esineb ka kaks kõrvuti paiknevat sahtlit. Sel juhul ei pea kõiki madalamat temperatuuri vajavaid toiduaineid ühtekokku panema. Miks madal temperatuur? Sahtlite funktsioon tihtipeale on see, et nad pakuvad madalamat temperatuuri, kui külmiku jahekapi avatud osa. Põhjus peitub selle, et külmiku ukse avamisega ei lähe sahtlist kohe jahe õhk välja, vaid see on isoleeritud. Sellest tulenevalt säilivad sahtlites olevad toiduained ka kauem. Harilikult reklaamitakse, et sellesse jahedamasse keskkonda sobivad köögi- ja juurviljad ning liha, kala jms. Sahtleid pakutakse suurematel külmikutel ka kaks ülestikku paiknevat. Üks liha-kala jaoks, ning teine köögi-, juurviljade jaoks.

Kaasaegsematest tehnoloogiatest pakutakse veel antibakteriaalse sisuga külmikuid, mis vahel sisaldavad ka hõbeda osakesi. Selle tulemusel säilib toit jällegi kauem ning külmkapi sisu on bakteritest puhtam.

4) Müratase

Külmkapp on sisuliselt ainus kodumasin, mis pidevalt töötab. Sellest tulenevalt võiks ta olla võimalikult vaikne ja säästlik. Vaikseimad külmikud, mida mina olen Eesti jaekaubanduses kohanud on umbes 34 dB. See konkreetne oli üks integreeritav Electrolux. Harilikud külmikud jäävad aga 39-42 dB vahemikku. Mida vaiksem seda parem – loomulikult. Ja kuuldavasti on erinevus 39dB ja 42dB vahel ka kõrvaga eristatav. Seega kui hinna erinevus on väike, siis tuleks valik langetada kindlasti vaiksema kasuks.

5) Energiaklass

Bioneeri andmetel on viimasel 20 aastal külmikute energiatarve langenud 60%. Olles ainus element kodutehnikast, mida igapäevaselt välja ei lülitata, peaks külmiku säästlikkus olema eesrindlik. Energiaklassid on külmikutele märgitud vastavalt Euroopa Liidu nõuetele, seega võrdlust on lihtne teha. Üks asi on klassid (A, A+ jne) ning teine asi on keskmine aastane energiakulu. Pane tähele, et energiaklassid võivad olla erineva mõõduga külmikutel samad, aga suuremad kulutavad sellegi poolest energiat rohkem. Sisuliselt ei ole müügis enam palju A klassiga külmikuid, pigem ikka säästlikumad. Kui osta No Frost külmik, siis nagu enne räägitud, on energiakulu suurem. Üldjoontes – kui sama hinnaklassi No Frost on A+ energiaklassiga, siis tavalist tüüpi külmik on A++(+) energiaklassiga. Suure energiavõrdluse juures ei tohiks ka liiga otseselt ainult külmikul toodud numbreid vaadata. Tähtis on ju säästlikkuse juures see, kui palju ta säästab teie elektriarvet. Ja hetke elektrihinna juures on kohati põhjendamatu osta A+++ külmkapp, kui ta maksab nt. 300 € rohkem, sest tasuvusaeg lihtsalt selle erinevuse pealt kujuneb tõenäoliselt pikemaks kui külmiku prognoositud eluiga.

6) Lisaomadused

Samuti nagu pesumasinatel on ka osadel külmikutel inverter-tehnoloogial mootor. See tähendab harilikult suuremat säästlikkust ning väiksemat mürataset. Samuti annavad Samsung ning näiteks LG oma inverter-mootoritele 10 aastase garantii. Pakub lisakindlust kindasti.

Külmiku uksel paiknev LCD-ekraan on mõnele tore lisaväärtus, kuigi mina sellest suurt puudust ei tunneks. Kui tihti seda siis juhtub, et te peate oma külmikut seadistama? Mina ei mäleta, millal ma seda viimati tegin.

Side-by-side (kahepoolne) külmikud on valdavalt küll USA turul populaarsed, kuid võtnud turuosa ka Eestis. Hinnad sellistel külmikutel algavad umbes 900€. Harilikult umbes 175 cm kõrgustel on ühel pool jahekapp ning teisel siis sügavkülm. Mõnel kangemal mudelil on sügavkülmpoolse ukse sisse ehitatud ka veemasin/jäämasin. See tähendab, et kuumal suvepäeval saad sealt mugavalt võtta jääkuubikuid oma joogi sisse. Veeühendus on sellist tüüpi külmikutel tihtipeale statsionaarne, mis on ka mugavaim lahendus.

Advertisements

3 thoughts on “Kuidas valida külmkappi?

  1. Ja milles seisneb No Frost ja Frost Free vahe?
    Ja siis see Bio, Fresh, Fresh Zone või Zero nime kandev sektsioon kus 0 kraadi hoitakse ja mingit kindlat niiskust, mis värk sellega on?
    Aga muidu väga hea ostujuhend.

    Like

    1. Tänan kommentaari eest!
      Minu teada on No Frost ja Frost Free erinevus ainult nimes. Neid kasutatakse erinevate firmade toodangul, kuid sisu on sama. Frost Free on AEG, Electroluxi ja Zanussi grupi “kaubamärk”. Teised suured kasutavad No Frost terminit.

      Sama lugu on ka nende Fresh Zone jms temaatikaga. Erinevad nimed samale asjale.
      Sisu peitub siis selles, et köögi- ja juurviljad tahavad madalamat temperatuuri, kui tavaline 4 C, mis jahekapis on. Selleks ka siis tehtud madalama temperatuuriga sektsioonid. Veelgi madalamat temperatuuri, ehk siis ligi 0 C, tahavad liha ja kala. Sellel madalamal temperatuuril säilivad nad lihtsalt kauem ja paremini!
      Niiskuse reguleerimist on jällegi vaja köögiviljadele ja puuviljadele, reguleeritava niiskusega säilivad nad kauem värsked.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s