Kuidas valida LED telerit?

Miks rääkida ainult LED teleritest, kui olemas on ju ka plasma ja OLED ning tavaline LCD? Hea küsimus!

Ütleks, et umbkaudu 90% tänapäeval Eestis müüdavatest teleritest on LED tehnoloogial baseeruvad. Sellest ka asjaolu, et esiteks peaks alustama LED teleritest. Kindlasti teeme siinsamas blogis juttu ka teist ekraanitehnoloogiat kasutavatest teleritest.

Tähtsad omadused, mida peaks vaatama endale uue teleri ostul: teleri suurus, ekraani resolutsioon, kaadrivahetussagedus, 3D võimekus, Smart TV, USB võimalused, lisaseadmed. Millist LED telerit osta, saab selgemaks selle artikli lõpuks.

1) Teleri suurus

Erinevaid valemeid ja tabeleid selle kohta, kui suur teler teil toas olema peaks, on mitmeid. Levinud on arvamus, et vaatamiskaugus peaks olema 2,5x ekraani diagonaal. Ehk siis nt 32” (81 cm) telerit peaks vaatama vähemalt 2,5×81 = 200 cm ehk 2 meetri kauguselt.

Mulle isiklikult sellised valemid väga ei meeldi. Klientidega kokku puutudes olen saanud aru, et igal inimesel on oma arusaam sellest, et mis paras on. “Mis suurem, seda uhkem.” Mõned inimesed arvavad, et 32” teler 5 meetri kauguselt vaatamiseks on paras suurus. Mõni teine vaataks meeleldi 60” telekat 2 meetri kauguselt.

Viimasel ajal on tootjatelt retoorikat tulnud ka selle kohta, et 3D vaatamiseks peakski sisuliselt istuma nina vastu telekat. Aga tõsi ta on – saab parema elamuse.

Ehk siis kokkuvõttes – mõõtke ära palju teil toas teleri jaoks ruumi on ja siis vaadate ka pangaarvele ning otsustage selle kombinatsiooni põhjal.

2) Ekraani resolutsioon

Mida tähendab Full HD? Mis on HD-Ready? UHD??? Need on küsimused just resolutsiooni kohta.

Resolutsioon ehk eraldusvõime on tähtis teadmine selle jaoks, et kui teravat pilti te oma telerist näha saate. HD tähendab High Definition ehk siis kõrglahutus. HD Ready – peaaegu kõrglahutus; Full HD – täiesti kõrglahutus; UHD – ultra kõrglahutus.

Kolm põhilist resolutsiooni mõõtu on hetkel: HD-Ready (1388×768), Full HD(1920×1080) ja Ultra HD (3840×2160). Resolutsioon on piklite arv ekraanil. HD-Ready on siis 768 pikslit ülevalt alla mööda ekraani ning 1388 pikslit paremalt vasakule. Mida rohkem piksleid on, seda teravam on pilt. Seda muidugi tingimusel, et allikas, mida teler edastab on hea kvaliteediga. Tavalisi Eesti kanaleid vaadates ei ole mõtet loota Full HD ega UHD resolutsiooni lähima 5 aasta jooksul. Kvaliteetset sisu saab vaadata nt DVD/Bluray plaatidelt jne. Olemas on ka erinevad välismaised kanalid, kus edastatakse Full HD sisu.

Kõige soodsam hind on otseloomulikult kõige kehvema resolutsiooniga teleril. UHD’d maksavad märkimisväärselt rohkem. Tänapäeval, kus kvaliteetset sisu on saada ka internetist isegi Youtube’i videoid vaadates, soovitan mina pigem osta Full HD teler. Kuigi vanaemale või suvilasse sobib vana kineskoobi asemele ka HD Ready suurepäraselt.

3. Kaadrivahetussagedus

Kaadrivahetussagedust mõõdetakse hertsides. Mida kõrgemad hertsid on, seda sujuvam on pilt. Hertside vähesus tuleb eriti hästi esile kiirete liikumiste puhul telepildis. Näiteks sport, action-filmid või mänge mängides. Mida kõrgem kaadrivahetussagedus, seda kallim ka teler. Väga headel teleritel on umbes 800 – 1000Hz ekraanid.

Kõik teleritootjad kasutavad teatud suhtarve selleks, et kajastada oma ekraanide kaadrivahetussagedust. Suhtarvus kajastub nii ekraani füüsiline kaardivahetussagedus kui ka teleri protsessori poolt juurde toodetud vahekaadrid ja muud trikid selleks, et pilti sujuvamalt edasi anda. Siinjuures on tähtis teada, et füüsiliselt ei tehta seni veel kiiremaid LED ekraane kui 200 Hz. Kui teleri kirjelduses on kirjas 1000 Hz (CMR) siis see tähendab, et tõenäoliselt on tegemist 200Hz ekraaniga ning korraliku protsessoriga, mis “ülejäänud” 800Hz annab. Samas 100Hz teleka puhul on kindel, et tegemist on 50 Hz ekraaniga. + 50Hz tuleb siis protsessorist.

Hetke seisuga on keskklassi telerid jõudnud oma hertsidega 500st ülespoole. Kõige odavamad on jätkuvalt 100 ja kallid 1000 Hz.

4. 3D võimekus

2-3 aastat tagasi oli 3D teler väga popp teema. Wow-efekt oli võimas. Umbes sama võimas kui täna panna päev virtuaal-reaalsuse prillid. Praegusel hetkel pole aga 3D enam eriline argument. Need, kellel 3D teler juba mõni aeg olnud on teatavad nagu ühest suust, et esimese kuu jooksul seda natuke proovisid, aga siis jäi asi soiku. 3D mutlifilme vaatavad valdavalt lapsed ja kasutada saab 3D prille ka konsoolimängude mängimisel. Seda viimast küll ainult teatud telerite ja teatud konsoolide kombinatsioonis. Näiteks Philipsi ja LG telerid tunnistavad Dual-Play funktsiooni. Funktsioon, mis laseb kahel mängijal näha tervet teleri ekraani samaaegselt. Üks mängija kannab ühte paari prille, teine teisi ning mõlemad näevad oma pilti üle terve ekraani. Geniaalne.

5. Smart TV

See on valdkond, kus telerite juures oleks kõige rohkem rääkida, aga kokku võttes saab seda öelda nii: Kui te tahate oma teleriga internetis käia ja näiteks otse Youtube’ist videosid vaadata, siis on see teie jaoks. Kui aga internetis on mugavam käia arvutiga ja Youtube teid ei huvita, siis pole sellel ka mõtet.

Kõik teleritootjad teevad mingisugust oma varianti nutikast telerist. Minu arust on päris hea lahendus LG’l, kui teleriga tuleb kaasa Magic Remote. Samsungi alates 2014 mudelitel näeb sama lahendust.

6. USB võimalused

Ma ei tea, et oleks müügis telekat, millega ei saa USB mälupulga pealt filme, muusikat ja pilte vaadata. On küll igasugu veidraid formaate, mida rumalamad/odavamad telekad ei taha mängida, aga valdavalt saavad nad ikka hakkama.

USB peale telerist salvestamine on muidugi natuke teine asi. Esiteks tahaks teada, et milleks teil seda üldse vaja on? Väga suur osa tänapäeval telelinal linastuvast on järelvaadatav. Kas siis Elioni või Starmani lahendusega või telekanalite endi veebilehtede kaudu vms. Aga noh, teoreetiliselt jah, saab salvestada küll. Hea oleks selleks kasutada välist USB kõvaketast, kus ruumi rohkem ning ühendust telekaga stabiilsema kiirusega. Tingimus on muidugi see, et te saate telerist salvestatud sisu vaadata ainult selles samas teleris. Ei saa seda panna arvutisse ja sõpradega jagada ega muud sellist. Samuti on tähtis infokild see, et nimetatud kõvaketas või mälupulk formaaditakse siis sobivaks ainult selle teleri jaoks ehk siis ülejäänu seal olnud informatsioon kustutatakse – seega ettevaatust.

7. Lisaseadmed

Lisaseadmete all võib juttu teha mitmetest isemoodi riistapuudest.

a) Seinakinnitused – kui telekalauda pole või ei taha või teil on väiksed lapsed (kes tahavad teie uue ja väga kerge teleri põrandale lükata), siis tuleb appi seinakinnitus. Seinakinnituse valimisel on tähtis teada teleri tagaküljel olevate kinnitusaukude kaugust ning teleri kaalu. Harilikud mõõdud kinnitusaukude vaheks on 100×100 mm, 200×200 mm, 400×400 mm jne. Seinakinnituse standard on nimega VESA.

Seinakinnitusi leiab nii statsionaarseid kui ka liigutatavaid. Olenevalt teie eelistustest. Hinnaklass oleneb suuresti just nendest liigutamise võimalustest. Täiesti statsionaarne kinnitus 42” telerile maksab umbes 20€. Seevastu liigutatav kinnitus 55” telerile võib olla rohkem kui 160€.

b) Nutipulgad – igasugused seadmed, mis USB’sse või HDMI pessa ühendades teevad teie rumala teleri targemaks. Just targemaks, mitte targaks, sest ega nad isegi väga targad pole! Neid leidub ja mõned isegi on oma hinda väärt. Kommentaaride poolest eelistaksin mina ise Chromecast’i Google’i poolt. Aga Roku ja ka kõikvõimalikud kolmandad tootjad teevad midagi.

c) Universaalpuldid – puldid, mis idee poolest oskavad kõike juhtida. Teie dvd-mängijat, meediaboxi, ressiiverit ja ka telekat. Erinevaid variante on palju, kuid korralike pultide hinnad algavad u. 50€.

Advertisements

5 thoughts on “Kuidas valida LED telerit?

  1. 6. USB võimalused.
    Salvestab ainult kõvakettale. USB pulgale ei taha lindistada, isegi kui selleks on 64GB pulk ja ruumi on 30 GB vaba, ei taha telekas selle peale lindistada.

    Like

    1. Minu teadmist mööda on siiski võimalik ka mälupulgale salvestada. Ilmselt oleneb ka tootjast.
      Aga kindel on see, et see mälupulk peab olema formatitud. Ehk siis eelnevalt tühi – ainult TV salvestamise jaoks.
      Kuigi, kui ma õigesti mäletan, siis LG 2015 mudelitel ei pea enam olema täiesti tühi kõvaketas/mälupulk.

      Like

    1. Kui vaatate telekat valdavalt üksi, siis soovitan nõgusat. Annab rohkem sellise kino efekti.
      Kui vaatate mitmekesi, siis kindlasti tavaline.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s