Comfortlift – nõudepesumasina korv tõuseb peaaegu iseenesest

Lühike aga väga huvitav uudis Electroluxilt.

Nimelt on Electrolux (või AEG aga tegelikult vahet pole) toonud välja sellise lahenduse, mis võimaldab nõudepesumasina alumist korvi tõsta ülemise korviga samale kõrgusele. Selle eesmärk on siis see, et kui te nõude masinasse panekul või välja võtmisel ei taha seda ebamugavat, pea alaspidi, positsiooni hoida, siis saate alumise riiuli endale sobivamale kõrgusele tõsta.Comfortlift

Jutt on küll hea, aga pilt on parem!

 

 

Veel parem on muidugi video ja siin ka reaalselt näeb, kuidas see töötab. Youtube.
Nagu härra videos ka räägib, siis tegemist on päris huvitava uuendusega üle pika aja ning ootame huviga millal need reaalselt müügile tulevad!

Hea töö Electrolux (või AEG).

Advertisements

Millist robottolmuimejat valida?

Noo_NooIlmselgelt pole koristamine kellegi meelistegevus ning igasuguste kodurobotite eesmärk
on meie elu lihtsamaks teha. Miks siis mitte võtta endale koju säärane lemmiklooma asendus, kes ka kasulik on!

Nagu näiteks Noo-Noo Teletupsudest:

Loomulikult ei ole tänapäevased robottolmuimejad veel ideaalsed, sest nende tootmise aeg ulatub ainult aastasse 2001. Eestlastele jäävad head robot-koristajad veel veidi kalliks, kuid soodsamad saab kätte juba paarisaja eurorahaga.

Täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi robottolmuimejaid valima peaks loe siit: robottolmuimejad.ee

 

Küsimusi mikrolaineahjudest

 

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Ülioluline on ka popcorni tegemine!

Aga kuidas mikrolaineahi siis täpselt töötab, kas mikrolained on ohtlikud ja miks mikrolaineahju ei tohi panna metalli? Kõik väga tähtsad küsimused, millele igapäevaselt ei mõtle.

Mikrolaineahju tööpõhimõte:

Mikrolaineahjul on 3 peamist komponenti –
1) magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks,
2) mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja
3) kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole. “See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise.”

h2o
Dipoolid

[1] Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained mõjuvad toidus olevatele elektrilistele dipoolidele nii, et nimetatud molekulid tahavad ennast pöörata vastavalt magnetori poolt antud elektrivälja suunale. Kuna magnetor sisuliselt vahetab suunda ~2,5 GHz sagedusega ehk 2,5 miljardit korda sekundis, siis toimub dipoolsete molekulide vahel hõõrdumine. Selle hõõrdumise tulemuseks on temperatuuri tõus. See toimib sarnaselt kahe pulgaga tule tegemisele, kus hõõrdumisest tuli tuleb, aga lihtsalt väga palju kiiremini ning hoopis mikrolainete abil toidu sees!

 

Microwave-Door
Ahju ukse sees on peen metallvõrk, mis hoiab lained ahju sees.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Mikrolained ei ole kahjulikud.

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju.[2]

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nendele nõudele, mida te mikrolaineahjus kasutate toidu soojendamiseks.

Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA’d ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad. Need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea. Probleem tekib aga ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.[3]

Pöörake seega tähelepanu sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendate, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks „Microwave Safe“ ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.Capture

 

 

Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna soovitusena tuuakse seega välja:

  • Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.
  • Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.
  • Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid jms.
  • Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.
  • Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Sest metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks. Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt.

Kuid teistel juhtudel võib metallist eseme ümber hakata lendama sädemeid! See võib välja näha nagu väike äiksetorm.[4] Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Rohkem infot mikrolaineahju tööpõhimõttest siit:

 

Allikad:

[1] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[2] http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=5145

[3] http://www.health.harvard.edu/staying-healthy/microwaving-food-in-plastic-dangerous-or-not

[4] http://engineering.mit.edu/ask/why-can%E2%80%99t-we-put-metal-objects-microwave

Lahedad jõulukingid – TOP 5 tehnikahuvilisele.

 

 

TOP 5 kingiideed tehnikahuvilisele

Teistele jõulukingituse tegemine on palju keerulisem kui iseendale. Sellest tulenevalt peangi vajalikuks kirjutada just nendest asjadest, mida ma endale jõuludeks sooviksin (või olen juba saanud). Loodan, et see teeb kellegi teise otsingud kergemaks ja annab vähemalt ideid, milliseid kingitusi teha võiks. Ehk leiad siit jõulukingi enda mehele, pojale või naisele, tütrele.

  1. Raspberry Pi või Arduino komplektRaspberry Pi


    Mõlema puhul on tegemist väikeste arvutitega, mida saab kasutada igasuguste huvitavate projektide jaoks. Näiteks saab Raspberry Pi’st teha meediakeskuse oma teleka külge. Sellega saad mängida kogu oma muusikat ja filme läbi teleri. Samuti on väga populaarne igasuguste robotite valmistamine, kus mõtlevat osa täidabki see miniarvuti. Eriti temaatiline, kuna just täna algas järjekordne R
    obotex.
    Põhiline – kui kingi saajale meeldib ise natuke arvutitega pusida – neid lahti võtta ja vb ka programmeerida, siis on see päris hea kingitus.

    Ise ostsin sellise masina siit: link.

  2. Aktiivse mürasummutusega kõrvaklapidSHL3850
    Aktiivne mürasummutus tähendab sellist tehnoloogiat, kus kõrvaklapi korpuse peal on mikrofonid, mis kuulavad välist müra ning siis pöörab selle heli n-ö ümber muutes selle sisuliselt vaikuseks. Jama seletus jah. Aga resultaat on lahe.
    Põhimõtteliselt on kõrvaklappide peal nupuke, vajutate seda ja kõik ebavajalik ja ühelaadne müra, mis muidu teile kõrvaklappidesse tungiks, kaob ära. Teate seda tohutut müra, mis lennukis sõites teie kõrvu ja pead väsitab – kadunud. Või seda ühtlast undamist, mida tolmuimeja tekitab – kadunud.Väike demovideo, et mõttes paremini aru saada: Youtube.

    Soodsa hinnaga saab näiteks need klapid: link.

  3. Tööriistade komplekt arvutihuvilisele
    Kui juba on huvi selliste väikeste elektroonikaseadmete lahti võtmiseks ja loodetavasti ka uuesti kokku panekuks, siis oleks ilmselt vaja ka mingeid tööriistu.
    Alustada tuleks sellistest väikestest kruvikeerajatest, mis oleks soovitatavalt magnet otsaga.
    Oomipoest saab nii mõndagi: link.
    Aga paremaid asju saab siit: link.
    vtbt13
  4. Juhtmevaba puuteplaadiga klaviatuur
    Suuremates osades kodudes on juba nutitelerid. Nutiteleri märkimisväärselt mugavamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks saab sellele järgi ühendada klaviatuur, kus on peal ka puuteplaat. Puuteplaat on põhimõtteliselt hiir – nagu sülearvutitelgi.logitech-k400-estPanete väikse saatja teleka külge ja 99% juhtudel kõik kohe töötabki. Saate klaviatuuril kirjutades veebis surfata ja Youtube’ist mugavalt videoid otsida. Tegelikkuses saab ka näiteks mailidele vastata jms.
    Jah – see ühendub edukalt ka punktis 1 välja toodud miniarvutitega.

    Osta siit: link.

  5. Robot-tolmuimeja
    Ka tehnikahuviline on sunnitud aeg-ajalt koristama. Kahjuksrobo_janitor_by_gcmstudios-d5ab2ir.
    Õnneks saab põneva ühendada kasulikuga ning robot-tolmuimeja (vaatamata krõbedale hinnale) on väga hea valik.
    Esiteks on ta ikkagi robot, mida kallim seda nutikam ja rohkemate sensoritega. Teiseks ta koristab iseseisvalt ja teie eest. Geniaalne.Valik on ka Eesti turul juba päris palju. Võta kasvõi see sama: link.
    Tolmuimejatest üldisemalt kirjutan siin.

Kuidas valida õhupuhastajat?

Peamised kriteeriumid kööki õhupuhastaja valimisel on toote disain, tõmbe võimsus ja kinnituse tüüp. Lisaks toon välja muud omadused ja räägin, milline on õige õhupuhasti filter.

Juttu teeme siis pliidi kohale paigaldatavatest n-ö kubudest, mitte õhupesuritest / ionisaatoritest, õhuniisutajatest ja muust sellisest.

Õhupuhasti disain

Üldjoontes võib õhupuhastajad jagada kahte kategooriasse – seinale ja lakke kinnitatavad. Lisaks on ka tööpinnast välja tõusvad õhupuhastid, kuid need on nišitooted ning hinna poolest sageli kallid. Disaini seisukohast on õhupuhastajaid nii integreeritavaid, kubusid kui saar-tüüpi. Integreeritavad võivad olla nii täis-integreeritud või ka teleskoop lahendusega. Saar-tüüpi õhupuhastid on harilikult lakke kinnitatavad ning seetõttu sobivad hästi köögisaartele. Hea ülevaate erinevat tüüpi õhupuhastajatest saate siit: Õhupuhastite ostujuhis

Lakke kinnitatav õhupuhasti
Eriline õhupuhasti, mis näeb pigem välja nagu diskokera.
Integreeritud õhupuhasti
Täis-integreeritud õhupuhasti, mis ei ole sugugi väljapaistev ega ka välja paistev.

Disaini poolest erinevaid õhupuhastajaid on sama palju kui erinevaid maitseid. Leiab väga tagasihoidlikke ja ka tõelisi disaini-šedöövreid. Erinevaid värve ja kujusid on rohkelt saadaval. Kaubamärkidest soovitaksin vaadata Elica ja Falmec’i poole. Need 2 brändi katavad ära 99% inimeste soovidest.

Õhupuhastaja võimsus

Võimsus ja sellega seonduv müratase on järgmine punkt, mille kallale minna. Võimsuse all peame siinkohal silmas õhupuhasti võimet õhku puhastada. Seda mõõdame kuupmeetrites, mis läbib õhupuhastajat ühe tunni jooksul. Kui kõige odavamad õhupuhastajad on võimelised puhastama umbes 250 õhku tunnis, siis parimad juba 1000 m3/h. Nagu ikka, siis on tootjate vahel veidi erinevusi selle numbrini jõudmises. Ehk siis, on tootjaid, kes arvestavad IEC standardit ja mõõdavad seda tõmbevõimsust meetri pikkuse toru otsast, mis läbib ka 90 kraadist nurka (õige teguviis) ja on tootjaid, kes mõõdavad võimsust otse mootori juurest (mitte-nii-õige teguviis). Kui te näete õhupuhastajat, millel tundub hinnaklassi kohta üllatavalt suur tõmbevõimsus, siis tasuks üle küsida, et kuidas täpselt selle tulemuseni jõutud on ehk kas see IEC standardile vastab.

Kui võimsat õhupuhastajat valida? See oleneb teie köögi suurusest. Soovitatav on kogu ruumi õhk vahetada välja 10-12 korda tunnis. Kui teie köök on 10 m2 ja lae kõrgus 2,5 m, siis ruumala köögis on 25m3. Järelikult oleks minimaalselt vajalik valida õhupuhasti, mille võimsus on 250 m3/h. Sel juhul toimub õhu vahetus 10 korda tunnis. Loomulikult võtaksin mina igaks juhuks natuke võimsama, arvestades ventilatsiooni torustikust tulenevat kulu jms, seega 350 m3/tunnis imev õhupuhastaja peaks kindlasti töö tehtud saama. Kui teil on avatud köök, siis peate arvestama kogu avatud ruumi suurusega.

Õhupuhasti müratase

Müratase on märgitud harilikult õhupuhastajate andmetes. Peaks olema ka märgitud mürataseme vahemik, sest mootor ja sellega kaasnev õhu liikumine tekitavad erineva tugevusega müra erinevatel mootori kiirustel. Seda mürataset ei saa aga võtta täiesti tõe pähe, sest erinevalt näiteks tolmuimejast oleneb õhupuhastaja müra tekitamine paljugi sellest, kuidas see paigaldatud on. Täpsemalt siis õhutorust, nurkade rohkusest ja nende kaldenurgast. Mida lühem ja vähemate nurkadega on toru, seda parem.

Muud õhupuhastite omadused

Erinevatest omadustest tahaksin välja tuua järgmist: mõõdud, juhtimine, valgustus, filtrid.

Õhupuhastajatel, nagu ka paljudel teistel kodumasinatel, on üldjoontes standardsed mõõdud. Harilikeks mõõtudeks on 50, 60, 90 cm laiust, mis on vastavuses pliidiplaadi laiustega. 50 cm õhupuhastaja sobib 50 cm laiusele pliidile. Sügavustega on märkimisväärselt keerulisem – seda just metsikult erinevate disainide tõttu.

Erinevast hinnaklassist õhupuhastitel on erinevad juhtimislahendused ja kontrollmehhanismid. Harilikult on vaja kontrollida kaht omadust – valgustust ja mootori tööd. Valgustus siis on/off ning mootoril harilikult 3 tõmbe astet. Valikus on näiteks plastikust lülitid, puutetundlikud nupud või isegi kaugjuhtimispult. Need erinevad lahendused käivad kaasas hinna kasvuga.

Valgustusena kasutatakse tänapäeval juba valdavalt LED valgusteid, kuid kasutusel on ka halogeen pirnid. LED puhul oleks hea teada, et mis on pirnide valgussoojus, aga vaevalt seda infot kerge leida on.

Õhupuhasti filtrite juures saab rääkida sisuliselt kahest erinevast filtrist. Esiteks siis rasvafilter, mis on selline Falmec rasvafilteralumiinium või roostevabast traadist filter. Tema eesmärk on püüda kinni auruga lenduvad rasvad, et need ei satuks õhupuhastaja mootorisse. Tööpõhimõte on selles, et metallist traadid on jahedad ning kondenseerivad soojas veeaurus lenduvad rasvad nende traadikeste pinnale. Sellest tulenevalt läheb rasvafilter ka rasvaseks ning seda tuleks pesta umbes kord kuus. Harilikult on rasvafiltrit mugav pesta nõudepesumasinas (vähemalt 60C juures), aga väidetavalt saab sellest vanast rasvast lahti ka keeva vee ja Fairy’ga. Õhupuhastaja rasvafiltri puhastamine on oluline, sest see vana rasv filtri küljes võib halvemal juhul minna põlema!

Teine filter on söefilter. Kui rasvafilter on kõigil õhupuhastajatel kohe komplektis kaasas, siis söefilter on valdavalt lisavarustus. Seda seetõttu, et kõigil polegi seda tarvis. Elica söefilterSöefiltrit on kindlasti tarvis siis, kui teie õhupuhastaja töötab õhu retsirkuleerimise eesmärgil, mitte ei suuna õhku ventilatsioonitorustikku. Kui õhk, mis õhupuhastajat läbib, suunatakse kohe tagasi tuppa, siis peab olema õhupuhastajas lisaks rasvafiltrile ka söefilter. Ainult siis saab õhu piisavalt puhtaks, et sellisest õhupuhastajast ka kasu oleks. Söefiltrit peaks üldjuhul vahetama iga kolme kuu tagant. Olemas on ka nn Long-life filter ehk pika elueaga õhupuhasti söefilter, mis kestab kauem, kuni 4 aastat (Elica sortimendis). Millegi poolest on need filtrid palju paremad, nimelt saab neid pesta ja pärast pesemist peaks neid ka ahjus kuivatama. Pesema peaks neid umbes üks kord aastas. Õhupuhastaja sees asetsevad söefiltrid rasvafiltri ja mootori vahel.

Mootorita ja välise mootoriga õhupuhastid.

Kaasajal on valikus ka õhupuhasteid, millel pole korpuse sees mootorit õhu liigutamiseks. Siin on kaks tagamõtet. Esiteks võib tegemist olla kortermajaga, kus mootoriga õhupuhasti ajab segadusse maja üldise ventilatsioonisüsteemi ja seega peaks kasutama mootorita õhupuhastit. Teiseks on võimalik planeerida õhupuhasti paigaldus ka nii, et õhupuhasti mootor paigaldatakse näiteks väljapuhkeava juurde eramaja katusel. Selle eesmärk on see, et siis pole teil köögi õhupuhasti lärmavat mootorit. Arvestama peab muidugi sellega, et kuidagi peab katusele vedama mootori jaoks ka juhtmed ning lisama lülitisüsteemi.

Õhupuhasti paigaldus

Õhupuhastaja paigaldamine soovitatakse harilikult jätta spetsialistide hooleks. Üldiselt peaks aga paigaldamisel silmas pidama, et õhupuhastaja kõrgus elektri- või induktsioonpliidist oleks minimaalselt 40 cm, soovituslik umbes 65 cm. Gaasipliidist paigutage õhupuhasti kindlasti 70 cm kõrgusele, sest gaasileegi kuumapunkt on märkimisväärselt kõrgemal kui elektripliidil. Paigaldusel peab silmas pidama ka peamise kasutaja pikkust, et te oma pead kokkamisel vastu õhupuhastajat ära ei lööks. Üldiselt on õhupuhastajatel kaasas ka täpsed mõõdud skeemina, mis on abiks köögi valimisel ja paigaldamisel.

Kuidas valida nõudepesumasinat?

Vaatamata sellele, et esimene nõudepesumasina patent ulatub aastasse 1850, on nõudepesumasin ikkagi võrdlemisi uus kodumasin. Nõukogude ajal meil siin selliseid masinaid eriti ei liikunud, hoolimata asjaolust, et juba 1970ndatel olid nõudepesumasinad USAs ja Lääne-Euroopas tavapärased. Nõudepesumasina olemasolu on hetkel kohati isegi üürikorteri valimisel eelduseks. Seega on see võrdlemisi kaasaegne masin muutunud ka Eestis tõeliselt populaarseks.

Hea nõudepesumasin töötab vaikselt, kiirelt, ökonoomselt ja säästab teie aega tehes nõud tihtipeale isegi puhtamaks kui käsitsi pestes. Hea ja sobiv nõudepesumasin on individuaalne igale perele. See tähendab, et kaheliikmelisel perel pole suurt mõtet osta 60 cm laiust nõudepesumasinat, mis mahutab 15 komplekti nõusid. Pigem valida optimaalne ja soodne nõudepesumasin – näiteks 45 cm laiune üheksa komplektiga.

Nõudepesumasina mõõdud

Nõudepesumasinad on üldjoontes kolmes suuruses:

  • Lauapealsed ehk väiksed
  • 45 cm laiused ehk keskmised
  • 60 cm laiused ehk suured

Lauapealne nõudepesumasin mahutab umbes kuus komplekti nõusid, 45 cm laiused umbes üheksa komplekti ning 60 cm laiused kuni 15 komplekti (aga harilikult 12-13 komplekti). Mis aga kuulub ühte nõudekomplekti? Nõudekomplekt, mis masina sisse peaks mahtuma, on standardiseeritud ning sellesse kuulub vastavalt IEC normile praetaldrik, supitaldrik, magustoidutaldrik, klaas, teetass ja alustass, nuga, kahvel, supilusikas, magustoidulusikas ja teelusikas.

45 ja 60 cm laiad nõudepesumasinad on võrdlemisi standardsed. Nende kõrgus on harilikult 85 ja sügavus 60 cm. Integreeritavad nõudepesumasinad on natuke teiste mõõtudega, aga samuti üsna normis – näiteks üks Electroluxi 60 cm masin on 81,8 x 59,6 x 55,5 cm, aga Boschi oma 81,8 x 59,6 x 55,0 cm. Lauapealsete nõudepesumasinate mõõdud on ligikaudu 45 x 55 x 50 cm varieerudes sõltuvalt mudelist ja tootjast.

Sisuliselt on olemas kaht põhilist tüüpi nõudepesumasinaid – eraldiseisvad ja integreeritavad. Eraldiseisvad on igast küljest ümbritsetud korpusega, mis loodetavasti silma ei riiva.
Integreeritavad aga tahavad enda ümber saada viisakat mööblit.
Integreeritavad nõudepesumasinad jagunevad veel omakorda kolme kategooriasse:

1) Täis-integreeritavad – kõikidele külgedele tuleb köögimööbel. Ka nõudepesumasina uksele kinnitatakse terves suuruses mööbelplaadist uks.whirl

2) Integreeritavad, kuid esipaneeliga – kõikidel külgedel on mööbliplaat, kuid ukse plaat pole tervenisti mööbliplaat, vaid välja jääb paistma juhtpaneel koos display-ga.

3) Integreeritav, kuid oma uksega – masina küljed ning tagune on n-ö viimistlemata, kuid uks on “viisakas”.

bosch

Mille alusel valida nõudepesumasinat?

Müratase

See omadus on minu subjektiivsel hinnangul isegi tähtsam kui energiaklass ja muud sellised omadused. Tänapäevastes korterites ja ka majades, kus tihtipeale on avatud või poolavatud köögiga elutoad, saab kõrge müratasemega nõudepesumasin kiirelt probleemiks. Töötav nõudepesumasin segab märkimisväärselt näiteks filmi vaatamist või normaalsel toonil vestlust. Raamatu lugemisest ei hakka rääkimagi. Milline peaks olema nõudepesumasina müratase? Loomulikult – mida vähem detsibelle, seda parem. Kahjuks on see aga tihtipeale seotud ostuhinnaga, kuigi mitte otseselt. Mürataseme ligikaudne vahemik on 44-52 detsibelli. Võrdluse mõttes võiks meelde tuletada, et külmkapp teeb umbes 35-45 dB müra ning pesumasin tsentrifuugil ~70-76 dB. Kui madala müratasemega nõudepesumasin teeb sama palju häält kui kehva müratasemega külmik, siis 52 dB on juba võrdlemisi häiriv tegelane, keda köögis hoida.

Energiaklass

Nagu ikka, valige hea energiaklassiga masin, aga pidades silmas seda, et näiteks A+ ja A++ erinevus on tarbimises väga väike. Erinevus on umbes 20 kWh aastas – arvutage ise, kui palju te parema energiaklassi puhul võidate. Kas rohkem või vähem kui 2 €? Kui te saate A+ energiaklassiga nõudeka 50€ odavamalt, siis tasub võtta pigem see, sest selle n-ö tagasi teenimine ainult marginaalselt väiksema energiakuluga läheb pikemaks kui on hariliku nõudepesumasina eluiga.

Veekulu

Harilikult tuuakse tooteinfos välja see, kui palju kulutab masin vett ühe keskmise pesutsükli läbimiseks ning mis on aastane kulu liitrites. Ilmselgelt on kulu otseses seoses sellega, kui suur masin teil on. 60 cm lai masin võtab ühe tavalise tsükli jaoks umbes 11 liitrit vett, 45 cm nõudepesumasin 9-9,5 liitrit ning väike lauapealne umbes 7-8 liitrit.
Kas nõudepesumasin säästab vett? Kuivõrd Boschi andmetel võtab 12 nõudekomplekti käsitsi pesu ligikaudu 30-40 liitrit vett, siis nõudepesumasinat kasutades võid olla kindel, et vett kulub kuni 4 korda vähem.

Pesutulemus- ja kuivatusklass

Need kujutavad endast pesemise ja kuivatamise tulemuslikkust. Samas pole ma näinud ühtki kaasaegset masinat, millel ei oleks mõlemad näitajad A klassist!
Kuivatustulemusele aitab kaasa näiteks Boschil ja Siemensil kasutusel olev Zeolite tehnoloogia. Kasutusel vaid kallima hinnaklassi masinatel, kuid väidetavalt kuivatab ka plastnõud väga hästi ära, erinevalt tavalistest masinatest. Zeolite ise kujutab endast erilist mineraali, mis niiskust imades eraldab soojust ning sellega suudab eriti hästi kuivatada nõud masinas.

Muud toredad funktsioonid

  • Pesu lõpu indikaator

Minu hinnangul üks väga vajalik funktsioon, eriti kui plaanite osta integreeritud nõudepesumasinat, sest pesu ajal on uks ju kinni ja mingeid juhtpaneeli tulukesi pole näha.
Turul on erinevalt lahendatud versioone sellest funktsioonist, kuid nad täidavad sama eesmärki – et sa teaks, millal masin reaalselt lõpetanud on. Olemas on nii laserid, mis näitavad erinevat värvi täppi põrandale, kui ka laser-süsteeme, mis kuvavad lausa minuteid programmi lõpuni. Samuti on olemas helisignaalid ning siis harilikud display-d.

  • Display

Tore, kui on olemas, aga märkimisväärselt juurde ei anna. Suurim boonus on see, et te näete display pealt erinevate pesuprogrammide pikkust. See on mugav, kui puhtaid nõusid on vaja mingiks kindlaks kellaajaks, sest siis on võimalik oma aega paremini arvestada ja ei teki ebameeldivaid üllatusi stiilis “Tahaks nüüd süüa, aga kõik taldrikud on masinas pesus”.

  • Riiulid ja hoidikud

Vastavalt hinnaklassile kasvavad ka nõudepesumasina riiulite ja hoidikute kvaliteet ja funktsionaalsus. Parematel masinatel on näiteks pehmest kummist veiniklaasihoidjad, mis ei lase klaasil hoidikus keerutada ning hoiab klaasi kindlalt ent pehmelt paigal. Samuti saab parematel masinatel liigutada ülemist korvi teatud piirides üles-alla. See on vajalik selleks, et suuremad potid-pannid alla riiulile ilusti ära mahuks.
Suurematel masinatel on tavapärase söögiriistade korvi asemel kolmas riiul. Sealt saab noad ja kahvlid kergemini ja hügieenilisemalt kätte ning sinna õnnestub kergema vaevaga paigutada ka suuremad spaatlid jms.

  • Viitstart

Vajalik selleks, kui tahate oma nõud panna pesema ööseks, aga ei viitsi ööni üleval istuda. Sisuliselt on kahes variandis viitstarte. 1) 3h / 6h – kolme või kuue tunni pärast tööd alustav süsteem; 2) sujuv 24-tunnine viitstart, mis võimaldab stardiajaks määrata vahemikus 1 kuni 24 tundi hilisema aja.

Programmid ja temperatuurid

Harilikult on nõudepesumasinatel 4-5 erinevat temperatuuri valikut. Erinevad temperatuurid erinevate eesmärkide tarvis. Eriti mustad ja rasvased nõud saab puhtaks väga kõrgetel temperatuuridel ning vähem määrdunute jaoks piisab ka madalamatest temperatuuridest.

Nõudepesumasina programmid

Programme on erinevatel nõudepesumasinatel 5-11, kusjuures programmide arv pole otseses sõltuvuses masina hinnaklassist. Toon siin välja peamised programmid, mis huvi võiksid pakkuda:
1) Kiirpesu – väga vajalik programm vähe määrdunud nõude kiireks pesuks. Näiteks kui külla tuleb suur hulk sõpru ning nõud mingil hetkel otsa saavad, siis annab midagi päästa just kiirpesuga!
2) Ökopesu – pikk ja madala temperatuuriga programm, mis teeb nõud puhataks eriti säästlikult.
3) Intensiivpesu – kõrge temperatuuriga (70°C) pesu, mis puhastab nõud ja tapab kuni 99,9% kahjulikest bakteritest.
4) Automaatprogramm – kõige lihtsam, sest masin ise valib, kuidas ja kui palju nõusid just pesta vaja on.
5) Ööpesu – eriti vaikne programm, mis laseb öösel magada!

Loodan, et see lühike artikkel aitab teil leida vastuse küsimusele “Millist nõudepesumasinat valida?”. Kui teil on teema kohta veel küsimusi, siis saate kirjutada kommentaaridesse. Artikkel ei ole kindlasti absoluutselt objektiivne, kuid loodan, et siiski piisavalt informatiivne.

Millist tahvelarvutit osta?

Android versus apple iOS

Siit leiate vastuseid küsimustele:

Kuidas valida tahvelarvutit?
Miks vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu?
Milline tahvelarvuti sobib lapsele?
Milline on hea tahvelarvuti?

1. Ekraan!!!

Kahtlemata kõige tähtsam komponent ühe tahvelarvuti juures on ekraan. Loeb nii selle suurus kui ekraani resolutsioon. Valdavalt saab tahvlid jagada kahte kategooriasse – ~10 tollised ja 7/8 tollise (diagonaal) ekraaniga tahvelarvutid. Mina ise kasutan 7” Asus Nexus 7 (2013) mudelit. Üldjoontes on see piisavalt suur igapäevasteks asjadeks ning peaaegu mahub ka tasku. Kui mul oleks aga suurem telefon (hetkel 4,5”) siis poleks 7” tahvlil enam suurt mõtet. Uuemad telefonid on keskmiselt 5,2” ning see erinevus 5,2 ja 7 tolli vahel ei õigusta enam tahvli olemasolu. Siis peaks pigem olema juab 10.1” tahvel. Aastaid ajas ka Apple seda rida, et ei ole mõtet teha väiksemat tahvlit kui 10”, kuid turg võttis oma suuna ning nüüd on iPad mini 3 7.9” ekraaniga.

Ütlemata tähtis nende ekraanide puhul on resolutsioon. Kui olete kord näinud Full HD resolutsiooniga 7” tabletit, siis ei ole enam isu tagasi minna kehvema ja teralise pildi peale. iPadi retina ekraan toob eelnimetatud iPad mini 3 puhul 326 pikslit tolli kohta ning näiteks HTC Nexus 9 281 pikslit tolli kohta. Teiselt poolt on siiani paljud kaasaegsed tahvlid, mis 10.1” ekraani juures pakuvad vaid 1280×800 resolutsiooni, mis teeb 149 pikslit tolli kohta. Kahekordne vahe on kaugelt näha! Eelistage suuremat resolutsiooni!

2. Aku mahutavus

Suurim boonus tahvelarvutitel näiteks sülearvutite ees on aku kestvus. See on ka üks põhjusi, miks ma oma sülearvutist loobuda otsustasin. Kui filmi vaadates sai mu sülearvuti aku harilikult 2 tunniga otsa ning n-ö lihtsalt seistes kannatas 4 tundi, siis tahvelarvutil pole 8 tundi tööaega täiesti normaalne. Lihtsalt seistes kannatab ta ka 4 päeva. Märkimisväärne vahe.
Kuid loomulikult on erinevatel tahvelarvutitel ka erinevad akud. Üldjoontes võiks arvata, et suuremale tahvlile mahub sisse ka suurem aku ning see on ka õige, aga see ei tähenda automaatselt pikemat kasutusaega, sest suurem ekraan võtab ka märgatavalt rohkem energiat!

3. Apple iOS vs Google Android

Järgmine valik tuleb teha operatsioonisüsteemi suhtes. Kas minna pigem brändi ja lihtsuse (intuitiivsuse) suunas või Google teenuste ja suurte valikute suunas. Üldjoontes otsustatakse pigem selle alusel, mis marki nutitelefon teil juba taskus on. Kui iPhone, siis pole pääsu ka iPad’ist.
Nagu öeldud, kasutan ise Androidi baasil tahvelarvutit ning kuna olen aktiivselt ühendatud ka Gmaili ja Google Mapsi ning muude Google teenustega, siis ei näe põhjust iPadi ostuks. Eriti arvestades seda, et üldjuhul on Apple tooted ikkagi pigem kallimad võrreldes teiste brändidega.

Igapäevases kasutuses näen loomulikult iPadi võlu – kõik töötab nii, nagu peab. Androidil ikka juhtub seda vahest, et süsteem teeb arvamatuid asju. Teiseks on suurte modifitseerimisvõimalustega Android ka keerukam seadistada. Kui tahate kergemalt ja lihtsamalt (mitte soodsamalt) läbi saada, siis valige iOS (iPad).android_versus_apple_2

Mõlemale platvormile ehk operatsioonisüsteemile on saadaval mõõtmatu hulk rakendusi. Apple App-store ja Google Play. Erinevus on valdavalt kahes aspektis: 1) Appstore’ist leiad ainult Apple poolt kinnitatud ja kontrollitud äppe. Google Play poest leiad ka n-ö kolmandate osapoolte potentsiaalselt kahjulikke rakendusi. 2) Appstore’is on rakendused harilikult natuke kallimad aga ka paremini kohandatud iPadile. Google Play poest saad tihtipeale rakenduse, mis on mõeldud mobiilile kuid tahvlil esineb väljavenitatud kujul, et kogu ekraan ära täita.

4. Riistvara

Kui riistvara poolest juba ekraanist ja akust rääkisime, siis muud omadused saab kokku võtta ühe punkti all. Nagu IT toodete puhul ikka peab rääkima protsessorist, RAMist, sisemälust, ühenduvusest ja kaameratest.

Protsessor – võiks olla 4 tuumaline ehk Quad-core. Mida suurem on taktsagedus ehk GHz, seda parem. Odavamad tahvlid on dual-core ehk kahetuumalise protsessoriga, kuid see otseselt ei tähenda, et nad 2x kehvemad oleks kui neljatuumalised.

RAM – kindlasti peaks olema ühel normaalsel tahvlil 1 GB RAMi. Jällegi – kõige uuematel ja kallimatel on 3GB.

Sisemälu – on vajalik operatsioonisüsteemi ning kõikide teie failide, fotode, muusika jms hoidmiseks. Paljudel tahvelarvutitel on võimalik ka mälukaardiga mälumahtu suurendada, kuid selle peate enne ostu kindlaks tegema. iPad’i mälu pole võimalik mälukaartidega suurendada. Neid müüakse konkreetse, juba sisseehitatud mälumahuga, näiteks 16, 64 või 128 GB. Seejuures võib 16 GB versioon väga kiiresti n-ö väikseks jääda.

Ühenduvus – peamine erinevus on siinkohal see, et kas tahvel toetab 3G/4G ühendust ehk siis, et kas talle saab sisestada mobiilioperaatori SIM kaardi. Selle SIM kaardiga saab ühenduda mobiilsidevõrkudesse täpselt seal, kus te parasjagu olete. Kui levi on!
Alternatiiv sellele on ainult WiFi võrkudesse ühenduv seade. 3G/4G seadmetel on samuti WiFi võimekus olemas.
Minu soovitus siinkohal oleks läbi mõelda tahvli kasutus. Kui te olete oma nutitelefoniga mobiilse interneti kasutaja, siis saate soovi korral kasutada nutitelefoni ka WiFi pääsupunkti loomiseks, mis võimaldab ka tavalisel, ainult WiFi ühenduvusega tahvelarvutil internetti ühenduda. Seega poleks teil otsest vajadust järjekordse mobiilside lepingu järele.
Kui aga peate väga tähtsaks seda, et tahvel on pidevalt 4G võrku ühendatud, siis pole muud valikut kui võtta 3G/4G võimekusega tahvelarvuti.

Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Micro-USB (vasakul) võrreldes Lightning pistikuga (paremal)
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks
Vana ja uus pistik iPadi ühendamiseks

Natuke peaks selgitama ka tahvli küljes olevaid ühendusi. Suuremal osal tahvelarvutitel on olemas Bluetooth ühenduse võimekus.
Androidi tahvlitel on tavaliselt laadimise auguks micro-USB. Sellega saab tahvlit nii laadida kui ka arvutiga ühendada. Sel viisil saab ühendada ka mälupulga või välise kõvaketta või ka spetsiaalse ülemineku abil HDMI väljundi, millega edastada oma tahvli pilti telerisse, monitori või projektorisse.

iPadil on kasutusel Lightning port, millega toimub nii laadimine kui ühendumine kõikvõimalike lisaseadmetega. Tihtipeale on vajalikud adapterid. Karbis kaasas on Lightning ühenduse üleminek USB 2.0 kaablile. Enne 2014. aastat oli kasutusel 30 pinnine ühenduspistik.

Kaamerad – tänapäevastel tahvelarvutitel on kaks kaamerat. Üks, mis vaatab kasutaja poole ehk paikneb ekraaniga samal küljel ning teine, mis on tahvli tagaküljel. Harilikult on parem kaamera see, mis paikneb tagaküljel, kuigi see tendents on pigem muutumas. Tagaküljel asub kaamera on, nagu ikka, tavapäraseks pildistamiseks. Eesmisel küljel asetsev aga enda pildistamiseks või videokõnede pidamiseks. Just selfide tegemise vaimus on nii telefonide kui tahvelarvutite eesmised kaamerad teinud läbi arengu.
Tahvelarvutite ostmise eel tehke kindlasti selgeks, kas teie soovitud tahvlil on olemas ka teie poole vaatav kaamera, sest harilikult on see kaamera auk märkimisväärselt vähem näha.

5. Milleks siis vahetada oma sülearvuti tahvelarvuti vastu? Mina leidsin, et mu sülearvuti veedab valdavalt aega aknalaua peal ning kuna kodus olles on mul ka suur lauaarvuti, kus suurem ekraan ja mida parem kasutada on, siis sülearvutit kasutasin ainult siis, kui pikemaks ajaks kodust ära läksin. Aga kaasa võtmiseks on ju palju mugavam omada tahvelarvutit, mis on mõõtmetelt väiksem, aga ekraan tihtipeale isegi parem, kui sülearvutitel. Samuti on filmide vaatamiseks, veebi brausimiseks, meilide lugemiseks ning ajaviite mängude mängimiseks tahvelarvuti samuti väga mugav ja kohati mugavamgi kui sülearvuti. Filmi vaatamine bussis või rongis on tohutult mugavam kui sülearvutiga. Pole klappi, mida peab avama jne. Märgin ka ära, et mul oli isegi väike – kõigest 12,1” ekraaniga sülearvuti.
Kui teil on palju trükkimist on sülearvutil, siis pole tahvelarvuti väga mugav, kuid kõige muu jaoks julgen soovitada tahvlit.

6. Milline tahvelarvuti osta lapsele? Üldjoontes kehtib ikkagi kogu ülal kirjutatud jutt. Samas lastele tahvli ostmisel peaks väga täpselt tähelepanu pöörama hinnalipikule, sest tihti ei pea elektroonika lastele vastu. Väga levinud on praktika osta KÕIGE odavam tahvelarvuti, mis on võimalik kätte saada. Sellega ma päris nõus olla ei saa. Kõige odavamad on ka kõige kehvemad. Hetkel tuleks alustada umbes 100€ juurest. Selle eest on võimalik saada juba normaalse protsessoriga (nelja tuumaga) tahvelarvuti, mis ei jää koheselt toppama ja võimaldab ka mõne ilusama mängu ära mängida. Soovitada julgeksin näiteks seda: link. Selle mudeli puhul pole ekraan muidugi suurem asi, aga lastele esimeseks tahvelarvutiks, millega aegajalt ka midagi hariduslikku teha on see vägagi sobiv.Tahvelarvuti lapse käes

Loodan, et saite vastuseid mõnele küsimusele, mis teil tekkinud on. Kui soovite veel midagi täpsustada, siis kirjutage kommentaaridesse.